Sadami eelmine lemmik, koer Leenu jõudis temani 9-aastaselt varjupaigast. "Ta käis minuga kaasas kõikjal, üksi ta ei jäänud. See on äraantud loomade puhul suur probleem, et kardavad uuesti mahajätmist ja Leenul oli see väga tugevalt," rääkis ta.

Koos said nad olla mõned aastad. Leenu lahkus 13 aasta ja 9 kuuselt. "Kui Leenu läks, siis ma sõnaotseses mõttes kukkusin kokku," meenutas Sadam. "Poleks osanud arvata, et see nii läheb, sest kui võtad vanema looma, siis arvestad sellega iga päev, aga see tuli äkki," sõnas Sadam.

Täna on Sadami juures uus lemmik. Ta kavatses võtta jälle grifooni, aga tänu MTÜ-le Paikass sattus talle hoopis krants Donna.

"Kasside jaoks loodud Paikassi vedaja Virge Piisneri juurde toodi Donna. Mitu nädalat elaski koerake tema juures Paides," räägib Marek. "Virge tõi Donna paar korda linna kohtumistele, et me harjuks. Kuna jalutan aeg-ajalt pomeranian Oskariga, oli oluline nendegi läbisaamine. Sellistele nüanssidele tuleb mõtelda. Hoolimata Donna leebusest ei võtnud mõned Paikassi kassid teda omaks ja ühel päeval jäigi ta minu juurde," rääkis Sadam Kroonikale.

Donna on juba vägagi Mareki hinge pugenud. "Justkui oleks Leenu nõnda korraldanud. Donna on omaks võtnud ka kõik sõbrad. Ning tihti öeldakse, et me juba oleme ühte nägu, mis pidavat juhtuma siis, kui omanik on oma koeraga aastaid koos olnud." Nii nagu Leenu oli, on ka Donna tore koeratüdruk, kes kõikjal Marekiga kaasas käib. "Temast on suur abi Leenu raamatu teise osa kirjutamisel, kuhu saab kirjutatud palju neile, kes lemmikutele mõtlevad ja on pidanud leppima kaotusega. Donna saab raamatus tegelaseks. Ta on päikesekiir, kellega igav ei hakka, kes saadab oma peremeest nii luuletustes kui tänavatel ja annab kodule õige tunde."