"Elades suhteliselt kitsastes oludes, siis oli aeg, kui meil polnud isegi kella. Et kooli minekuks end äratada, jätsime ööseks mängima raadio, mis keskööst kella kuueni oli vait, aga keskööl ja kell kuus hommikul mängis Nõukogude liidu hümni," meenutas Dvinjaninov.

"Me jätsime selle õhtul mängima, et hommikul kell kuus see meid ärataks. Ühel hommikul kõlaski see hümn, pesin hambad ja läksime emaga mööda Emajõe kallast Tartu 7. keskkooli, kus ma õppisin," rääkis ta. "Ema töötas lasteaias Kalevi tänava nurgal. Hoidsin emal käest kinni, olin väga unine, linn oli kuidagi tühi ja imelik oli olla."

Kohale jõudes ootas neid üllatus. "Kui lasteaeda jõudsime, siis leidsime, et kell on üks öösel! Olime ärganud selle keskööl kõlanud Nõukogude liidu hümni peale," meenutas Dvinjaninov lustakat äpardust.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena