2013. aasta oktoobris loodud teos paikneb täissuuruses “Kevade” sündmuspaigas Palamusel, Jõgeva Majandusühistu poe seinal. Pilt kujutab Arnot ja Joosep Tootsi Tarantino filmist “Pulp Fiction” tuttavas poosis. Teos räägib koolivägivallast ja märulikultusest.

Edward von Lõngust pole tema enda sõnul füüsiliselt olemas. On vaid ideed. Ta on ühiselt jagatud teoreetiline kontseptsioon, multiidentiteedi ajastu peegeldus informatsiooniväljas, mis on genereerunud kollektiivteadvuse võngetest. Ta eostus infoühiskonna viljakates tingimustes paljude erinevate mõtete kokkulangemise tõttu, ning sündis ridade vahelt 21. sajandi kaasnähtusena. Ta on kogus mõtteid suures infoväljas, kes levib teadvusest teadvusesse nagu arvutiväline arvutiviirus.

Von Lõnguse tööd on leitavad Tartu ja teiste Eesti linnade tänavatelt. Ta tegeleb kultuurilise miksimisega, lõikudes juppideks ja kleepides uuel viisil kokku kõike, mida olemasolevast kultuuriruumist leida võib, eesmärgiga luua vaataja ajus uusi ühendusi ja võimalikke lahendusi. Tema tegutsemine on põhjustanud nii tormilist heakskiitu kui raevukat pahameelt. Teda on nii arreteeritud kui ka premeeritud Tartu linna kultuurikandja aunimetusega. Tema loomingut võib kohata nii Tartu Kunstimuuseumi prügikastide juures kui ka nende püsikollektsioonis. Seda on eksponeeritud ka Kumus ja avaldatud National Geographicus, kajastatud „Pealtnägijas“ ja tekitanud ohtrat kõneainet paljudes meediaväljaannetes. Mitmed tema töödest on sattunud ülesodimise või eemaldamise ohvriks, mõned aga müüdud oksjonitel rekordhindadega. Mõned nimetavad teda Eesti Banksyks, mõned lubavad kättesaamise korral tappa anda.

Von Lõnguse looming on eristamatu tema eksistentsiaalsest olemusest ning iga teos on tükk temast enesest. Nagu on seda ka iga vaataja, kaasamõtleja, kommenteerija ja ostja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid