Muusik Paul Neitsov

"Sa saatsid mulle hiljuti paraja portsu tekste viisistamiseks. Kaks neist sai valmis, aga sa ei jôudnud neid siinpool kuulda. Ma ei tea täpselt, et kuidas seal teisel pool on aga.. ehk kostab sinna ka. Kurb olen. Nii varakult ei minda ära."

Stsenarist Andra Teede

"Ükskord käisin ma Vahuril Brüsselis külas ja kui me mu järgmine hommik rongiga lennujaama viima pidime, olime nii väsinud, et sõitsime kogemata järgmisesse külla pärast lennujaama. Pole midagi imestada pärast ööd mingis aafriklaste linnaosas, pingid tänaval ja trummimuusika. Vaatasime sealt vale küla aia tagant, kuidas mu valge lennuk ära lendas, oh seda noorte lollus."

"Ma kindlasti olin väga mures ja tema ütles midagi naljakat. Siis sõitsime tagasi linna, tema tööle, mina tema juurde tiksuma. Raha üldse ei olnud, ostsin sentide eest prantslaste poest pika saia ja kuskilt tuli vein. See on ainus kord, kui ma olen kunagi lennukist maha jäänud, selline tore lugu.

"Vahur oli mu hea sõber, ta õpetas mind palju kirjutama ja paljust üle olema. Sõitsime ATVdega ja kabriolettidega ja kaatriga järvel. Lugesime luuletusi. Rääkisime naistest ja meestest. Täna on jälle selline tunne nagu seisaks ühe teise aia taga ja vaataks ühte teist valget lennukit, kuidas ta ära sõidab. Kaugele, kaugele, meie jääme maha. Nii kahju."

41aastaselt suri Eesti kirjanik, muusik ja mitmekülgne kultuuritegelane Vahur Afanasjev.

Intervjuus ERRi kultuuriportaalile esitati talle küsimus: "Sa oled päris palju teinud ka. Palun defineeri Vahur Afanasjev." "See on väga keeruline," vastas ta. "Olen ikka mõtelnud sellele, et kui seisan Peetruse ees ja seal järjest küsitakse inimeste käest, kes sa oled, või kui tulnukad teevad loomaaia ja uurivad, mis loom sa oled, siis mõni inimene saab öelda: "Tere, mina olen Toomas, olen lukksepp" või "Tere, mina olen Helgi, korrektor". Mina ei saa." Oma mõtet selgitades rõhutas ta, et kõige tähtsam on inimesele loominguline eneseteostus.