Just sellise sõnumi sai tõsielusaate "Rannamaja" teise hooaja ning "Rannamaja: raju reede" kosjasobitaja Viktoria Martinson. 17-aastane noormees pakkus välja, et imeb neiu varbaid.

"Hei. Mulle meeldivad varbad ja küsimus on, kas sulle meeldiks, kui keegi imeks su varbaid ja lakuks kaua? Tahaksid seda? Kirjuta mulle, kui tahaksid seda. Peale varvaste võib ka muud imeda ja teha. Ütlen ka, et olen 17 ja mitte väikese baklažaaniga," kirjutas julge noormees, viidates juurvilja abil oma meheaule.

Mitte just üllatuslikult ei võtnud Viktoria pakkumist hästi vastu, tõi välja, et ta ei suuda enda varbaidki vaadata ja lisas sinna lõppu mitu tülgastust väljendavat emoticoni.

Foto: Instagram

Ei läinud paar tundigi mööda, kui Viktoria sai juba teise samaväärse pakkumise. Seekord sooviti pilte Viktoria jalgadest. Lisaks sellele pakuti välja, et pediküür ja muud iluprotseduurid makstakse ka kinni.

Viktoria jaoks oli see lausa uskumatu. "Reede on mingi rahvusvaheline varbapäev või?" imestas ta-

Foto: Instagram

Meestelt selliste pakkumiste saamine pole sugugi tavaline ning tundub loogiline, et pakkumise tegija tuuakse avalikult välja. Aga seaduse järgi ei tohi seda teha, kui kirja saatja nimi ja nägu pole ära varjatud.

Kroonika võttis ühendust politseiga ja uuris, mida ütleb seadus sellise käitumise kohta ja mida teha, kui selline kiri kirjutatakse. Veebis juba pikalt ähvardajate ja solvajatega tegelenud politseikapten Maarja Punak sõnas, et sellisel viisil isiku avaldamine võib olla kaheldava väärtusega tegu, sest kunagi ei tea, mis selle taga on.

"Ei saa välistada, et keegi teine ei pääsenud antud inimese kontosse, ega kirjutanud seda tema teadmata. Tegelikult ei saa veenduda selleski, et konto, millelt kirjutati, pole libakonto, mis on teise inimese päris konto moodi ja mida kasutatakse pahatahtlikkel eesmärkidel. Selleks peaksin nägema konto URL aadressi, et tõesust kontrollida," ütles Punak.

Kapten Punak ei soovita ühtegi taolist kirja jagada enne, kui ollakse kindel, et ei süüdistata kedagi alusetult.

"Kirja saatjale tuleb anda märku, et see, mida ta ütles, tegi haiget või solvas ning anda talle võimalus vabandamiseks," sõnas Punak.

"Varasemate juhtumite näitel tean mitmeid kirjavahetuste avalikustamisi, kus inimene tegi enda arvates nalja, kuid see kukkus halvasti välja, oli postitamise hetkel joobes olekus ja kirjutas midagi, mida hiljem väga kahetses või tegid sõbrad tema kulul nalja tema nime alt teistele solvanguid saates. Avalikustamine ilma tausta selgeks tegemata võib tuua kaasa omakorda kahju, mida on hiljem keeruline hüvitada. Alustada tuleks ikkagi omavahelisest vestlusest," lisas ta.