Mis juhtus Vahur Afanasjeviga? Aapo Ilves: mis iganes seal täpselt juhtus – tegemist oli õnnetusega

„Enam-vähem kõik sellised loomeinimeste lahkumised võib liigitada õnnetuste alla. Inimesed on läinud ära ka eufooria tõttu,“ mõtiskleb kirjanik Aapo Ilves, miks ta sõpra Vahur Afanasjevit pole enam meie seas, lisades, et tahtluse ta Vahuri surma puhul välistab.

„Ma suhtlesin temaga ikka päris palju ja depressiooni oli tunda, väga tunda, aga ma muidugi ei teadnud kogu pildi halbust. Ta mingi nädal enne ütles, et suutis end nüüd alkoholi pealt maha võtta, juba oli hea meel, et tuleb välja. Mis iganes seal täpselt juhtus – tegemist oli õnnetusega," räägib Ilves.

Artikkel refereeritud Õhtulehest.

Möödunud pühapäeval jäeti Tartu kalmistul hüvasti 41aastaselt lahkunud kirjaniku Vahur Afanasjeviga. Enamik saabujaid jättis Vahuri kõrvale valgeid roose, mis olid tema lemmiklilled. Krematooriumi saalis esitas kitarrist Vennaskonna lugu "Insener Garini hüperboloid".

Kirjaniku abikaasa ja ema toonitasid, et kuna Vahur oli seltskondlik inimene, kes paelus kõiki, kellega kokku puutus, toimub temaga seotud lugude meenutamine vabamas olekus suvel Peipsiveerel, kus ta elas ja kirjutas oma tähtteose "Serafima ja Bogdan" (2017). Teos, mida on võrreldud Tammsaare tähtteosega, tõi Afanasje­vile koguni kaks kõrget autasu – kirjanike liidu romaanivõistluse esikoha ja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia.

Kirjanikku saatsid viimsele teekonnale teiste seas kirjandus- ja muusikainimesed Valdur Mikita, Kristiina Ehin, Silver Sepp, Jaan Pehk, Aapo Ilves, Kauksi Ülle, Tiit Aleksejev, Berk Vaher, Mihkel Kunnus, Andrei Hvostov, Olavi Ruitlane, Veiko Märka, Contra, Jürgen Rooste, Urmas Vadi, Janika Kronberg, Ivar Soopan jpt.