„Kui mängisime stseeni, kus Kalmer laulab mulle ehk oma emale Raimond Valgre kirjutatud laulu „Sinilind”, laval askeldab ka väike Liina, siis neid stseene ei suutnud ma ilma pisarateta lõpuni mängida,” meenutas Kalmeri tütar Liina Tennosaar, kes etenduses mängib Kalmeri ema.

Saatejuht Reet Linna ütles eelmise suve „Vana klaveri” lavastuse peale mõeldes, et etenduses oli üllatusi, oli nukrust ja oli paras annus huumorit ning Sepo Seeman oskas Kalmer Tennosaare rolli nii täpseks ajada, et tema kui Kalmeri kunagine kolleeg tundis tema igas liigutuses Kalmeri ära. AS Tere juht Ülo Kivine ütles, et lavastus oli väga hästi üles ehitatud ja kogu trupp moodustas hea koosluse. TV3 reporteri Tuuli-Ann Freienthali arvates oli muusikali vaatamine üks parimaid viise, kuidas üks 2020. aasta sume suveõhtu alatiseks meelde jätta.

Ka sel suvel saavad tuhanded inimesed etenduse vaatamisega endale meeldejääva suveõhtu korraldada.

„Vana klaver” ei ole n-ö põlve otsas tehtud muusikal, vaid kujunes oma ülima professionaalsusega alates Ott Kiluski tekstist, lavastusest, osatäitmistest ja laulmise tasmest kuni lava ehituseni eelmise suve suurimaks show’ks ning tõenäoliselt kujuneb suurimaks ka sel suvel.

Kuna lavast ja tribüünidest ei ole veel juttu olnud, siis ka mõned faktid Eestimaa suvehooaja suurima lava kohta. Lava ja tribüünid ehitab Ewentum. Detalilid saabuvad kohale mitme treileriga ning lava ja tribüünide ehitus kestab kokku nädal aega. Lava on 16 meetrit lai, 14 meetrit sügav ja 8 meetrit kõrge ehk kolmekorruselise maja kõrgune. 7 meetrit lisavad lava mõlemale poole veel suurte ekraanide tarvis paigaldatud lisaseinad.

Lava ehitamine Kiidjärve raamatukogu-seltsimaja ette. Maja jääb etenduste perioodiks trupi käsutusse


Valmis lava ja tribüün imeilusa Kiidjärve looduse keskel järve kaldal

„Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu” 28. juulist 8. augustini. Piletid on müügil SIIN.

Kalmer Tennosaare lugu

Kalmer Tennosaar (1928–2004) oli Eesti esimesi poptähti. Kui Kalmerist sai Eesti Televisiooni esimene meesdiktor, vallutas ta peagi kõik suuremad estraadilavad Nõukogude Liidus ja ka väljaspool riigipiiri.

Eriti kuulsaks sai ta bel canto stiilis itaalia lauludega: „Cuccucia”, „Solenzara”, „Volare” jpt. Tuntud on ka „Karulaane jenka”, „Ristikhein”, „Postipoiss”, „Just nii kui enne”, „Jamaika hällilaul” ja muidugi etenduse nimilugu „Vana klaver”.

Tohutult populaarseks sai Tennosaar laste laulukonkursi „Entel-tentel” saatejuhina.

Muusikal on ühe legendi teekond läbi 60. aastate kuni tänapäevani välja. Kalmer Tennosaare kõrval on laval ka teised muusikalegendid, nagu Georg Ots, Heli Lääts, Onu Bella ja Jaak Joala, samuti Kalmeri sõbrad televisioonist: Valdo Pant, Hardi Tiidus ja õepoeg Mati Talvik. Üks tegelane on ka kosmonaut ja Nõukogude Liidu kangelane German Titov, kes oli Kalmeri sõber ning käis tal Eestis külas.

PEAOSADES:
Sepo Seeman
Kalle Sepp

OSADES:
Veikko Täär
Priit Strandberg
Saara Nüganen
Ingrid Margus
Peeter Oja
Inga Lunge
Liina Tennosaar jt

IDEE AUTORID:
Tarmo Kiviväli
Maarek Toompere

AUTOR:
Ott Kilusk

LAVASTAJA:
Ain Mäeots

MUUSIKAJUHT:
Siim Aimla

KUNSTNIK:
Karmo Mende

KOREOGRAAF:
Britt Kõrsmaa