See kauni loodusega küla asub Tartu-Põlva maantee ääres Tartust 40 ja Põlvast 14 kilomeetri kaugusel. Koorvere ristist tuleb pöörata Tartust tulles vasakule ja Põlvast tulles paremale Kiidjärve suunas ning sõita veel 4 kilomeetrit.

Etenduse lava asub otse populaarse supluskoha Kiidjärve kõrval mõisapargis. Sellessamas Kiidjärves on Tennosaarel külas olles ujumas käinud Georg Ots, Heli Lääts, Peeter Saul, Hardi Tiidus, Valdo Pant ja teised. See on sama seltskond, keda näeme ka muusikalis.

Kiidjärve külast voolab läbi Ahja jõgi ning küla piiridesse jääb koguni kolm järve: Kiidjärv, Ahja jõe paisutamisest tekkinud Saesaare paisjärv ja Kiidjärve veskijärv.

Näitetrupp käis eelmisel aastal Ahja jõel kanuumatkal ja pidas seda väga elamusterikkakas päevaks. Kanuumatk.ee lehelt saate tellida kanuumatka nii Ahja kui ka läheduses asuval Võhandu jõel, kus peetakse kuulsat maratoni. Võimalik on valida erineva pikkusega kanuumatk vastavalt oma võimetele ja soovidele. Varustus on hea, instruktorid asjatundlikud ja kogu matk kulgeb turvaliselt. Võimalus tellida ka matkaeine.

Kiidjärve külastuskeskuse juurest algab 11,8 kilomeetri pikkune matkarada, mis viib matkaja maalilise Ahja jõe kallastele, kus paistavad hästi liivakivipaed Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi ja Mõsumägi. Rajale jääb mitu lõkkekohta ja telkimiskoht.

Taevaskoja vaid 5 kilomeetri kaugusel


Kiidjärvelt vaid 5 kilomeetri kaugusel asub Taevaskoja, kus 1969. aasta suvel toimusid menufilmi „Viimne reliikvia” võtted. Kõigil on kindlasti meeles Gabrieli ja Agnese lembestseen, Gabrieli ja Ivo kohtumise, Gabrieli pistodaga torkamise („Kahju, et me kohtusime, sa rikkusid mul tänase päeva ära!”) ning tema jõkkeviskamise („Kohe näha, et vanad sõbrad!”) ja tervekssaamise stseenid. Väike-Taevaskojas on alles ja tähistatud ka nn Gabrieli mänd. Filmi võtted kestsid 1969. aastal üheksa kuud, varakevadest sügiseni.

Suur- ja Väike-Taevaskoja läheduses on hulgaliselt loodusradu, kus kõndida ja rahu nautida, enne kui nautida Kalmer Tennosaare elust rääkivat etendust.

Suurest Taevaskojast saab matkata Otteni vesiveskini ja jõe teiselt kaldalt Taevaskotta tagasi. Samuti kulgeb läbi Taevaskodade RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee. Telkida ja lõket teha saab Suurest Taevaskojast jalgsi minnes umbes 1 kilomeetri kaugusele jäävas Otteni lõkkekohas.

Mooste mõis

Etendustepaigast kaugel pole ka Mooste mõis. See elab täisverelist elu ning seal saab ka ööbida ja süüa. Majandusmõisa hoonetest on lehmalaudast saanud kuulus folgikoda, sealaudas on savi- ja taaskasutuskoda ning tehakse unikaalseid vibusid. Töötab ka sepikoda. Villakojast saab kaasa osta käsitööd ja meisterdada meistri käe all. Meiereist on saanud tervisekeskus ja viinavabrikus asub külalistemaja. Mõisa peamajas tegutseb mõisakool. Infokojast saab territooriumi kaardid, reisijuhid mõisas liikumiseks ja seal on ka müügilett.

Moostes toimuvad tuntud staaride kontsertide kõrval ka kohalike pärimuskultuuri esindajate kontserdid ja folgipeod. 5. agustil esineb Moostes Hedvig Hanson.

Sillapää loss ehk Räpina mõisa härrastemaja

Sillapää loss ehk Räpina mõisa härrastemaja on üks Vana-Võromaa pärle. Loss on oma silmapaistva arhitektuuriga riikliku kaitse all. Esimesel korrusel asub Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum ning Räpina rahvakool. Teisel korrusel tegutseb Räpina muusikakool. Lossi ümbritseb liigirikas dendropark, kus on üle 600 liigi puid ja põõsaid. See tasub vaatamist.

Räpina ajalooline süda esindab ühte Lõuna-Eesti 21 avastamist väärt paigast, mida soovitatakse projekti „Elu kahe maailma piiril” raames läbi National Geographicu kollaste akende avastada.

Tsõõrikmäe meteoriidikraater

Räpina külje all Sillapää küla lähedal tamme- ja pihlakavõsases männikus asub vaevumärgatav kõrgendik. Tegu on Eesti suuruselt viienda meteoriidikraatri – Tsõõrikmäega.

Kraater on tekkinud jääaja järel ja on Eesti vanim kvaternaari ajastust pärinev meteoriidikraater. Selle vanuseks arvavad teadlased 9500–10 000 aastat. Kraatri ringvalli läbimõõt on 38–40 meetrit ja sügavus 5 meetrit, aga see on täitunud turbaga.

Tsõõrikmägi on oma nime saanud selle keskel oleva korrapäraselt ümara järskude veerudega lohu järgi.

Räpina park ja kuulus kool

Räpina park asub Võhandu jõe kaldal, selle keskele jääb Sillapää loss. Mõisa park koos Räpina Aianduskooli ümber oleva pargiga hõlmab 8,5 hektari suuruse maa-ala. Liigirikkas pargis on üle 600 taksoni ilupuu ja -põõsa, 60 linnu- ja 7 nahkhiireliiki.

Pargi rajamise viis lõpule parun Peter von Sivers 1856. aastal. Räpina Aianduskooli asjatundlik tegevus on säilitanud vana mõisapargi ja lisanud väärtuslikku tänapäevast.

Cantervilla loss

Veel üks imeline koht on Pikajärve külas asuv Pikajärve mõis, mis on tuntud ka Cantervilla lossi nime all. Mõisa peahoone koos värvikate maakivist kõrvalhoonetega asub ilusal kuppelmaastikul järve kaldal. Mõisakompleks on eraomanduses ning töötab pidulike ürituste pidamise paiga ja majutusasutusena.

Eesti Maanteemuuseum


Foto Eesti Maanteemuuseum

Kui juba Põlvamaal olete, tasub käia ära ka meeldejääva ekspositsiooniga maanteemuuseumis Varbuse külas. Võib arvata, et eriti põnevat vaatamist on seal poistele.

Maanteemuuseumi näitusealal on kolm osa. „Masinahall – masinate valitsemine” on interaktiivne väljapanek auto mehaanikast ja liiklusfüüsikast, ohutust liiklemisest ja turvaliste teede ehitamisest.
Väliekspositsioon „Teeaeg” on ajas ja ruumis lahtirullunud tee, mille igal käänakul avaneb uus ajalooetapp. Näeb ka Ida-Euroopa suurimat tee-ehitusmasinate kogu. Lapsi rõõmustavad liikluslinna elektriautod ja erinevad kaherattalised. Teisel korrusel asub lastemuuseum.

Postijaama peahoones näeb hobuajastu teid ja liikumisviise.

„Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu” 28. juulist 8. augustini. Piletid on müügil SIIN.