Ärasaatmisele Kalevi Jahtklubi lipuväljakule kogunes keskpäevaks hulgaliselt Tiit Haagma sõpru, kelle seas oli palju nii muusikuid kui ka endisi ja praeguseid purjetajaid. Leinajate hüvastijätu ja lähedastele kaastunde avaldamise ajal kõlasid tuntud poppklassikute laulud nagu Eric Clapton'i "Tears in Heaven", The Beatles'i "The Long and Winding Road" ja Sting'i "Valparaiso", mis on tuntud oma hingeminevate viiside ja sõnumi poolest.

Mälestussõnavõtud juhatas sisse Ruja laul "Murtud lilled". Seejärel meenutas Kalevi Jahtklubi kommodoor, purjetaja, ettevõtja ja endine telesaatejuht Kalev Vapper Tiit Haagmat kui ambitsioonikat, kuid samas alati muhedat meest ja head sõpra, kes oma ambitsioonikuses ja karjääri nimel spordis ei läinud kunagi üle teiste. Vapper tõi paralleeli Tiit Haagma ärasaatmise päeval valitsenud peegelsileda merevee ja Tiidu omaaegse kire, jääpurjetamise vahel. Meri oli ärasaatmise ajal Vapperi sõnul rahulik ja peegelsile nagu jää, millel Tiit Haagma võitis jääpurjetamises DN-klassis 1984. aasta MM-il kuldmedali ning 1989. aasta MM-il hõbemedali. Samuti sai ta hõbemedali 1984. aasta Euroopa meistrivõistlustel. Aastal 1984 valiti Tiit Haagma ka Eesti aasta parimaks meessportlaseks.

Tiit Haagma tegutses igapäevaselt purjemeistrina juba 40 aastat. Tema töökoda asub siiani Kalevi Jahtklubi kõrvalhoones, millele anti juba tema eluajal aadressiks Tiit Haagma puiestee 1. Tiit Haagma näppude alt tulnud purjed olid Vapperi sõnul maailmatasemel – need viisid nii mitmeidki jahte tippvõistlustel üle ilma võitudele. Tiit Haagma oli mees, kes valmistas purjed ka näiteks ümberilmareisi teinud avamerejahile "Lennuk".

"Häid taevaseid tuuli sulle, Tiit," lõpetas Kalev Vapper oma mälestuskõne.

Aastatel 1971-1988 mängis Haagma ka legendaarses rokkansamblis Ruja basskitarri. Ärasaatmisel kõlasid kõnede vahele veel sellised Ruja laulud nagu "Üle müüri", "Sõbra käsi" ja "Teisel pool vett". Selle valiku tegi Tiidu ansamblikaaslane ja hea sõber Jaanus Nõgisto. Ruja kitarrist Jaanus Nõgisto istus enda sõnul Tiiduga koos veel nädal enne tema lahkumist, nagu ta sõnas, siis peamiselt vaikides ja nohisedes, kuni Tiit tuli ootamatule mõttele – tal tekkis soov purjetada Naissaarele, kus polnud ammu enam käinud. "Tiit ütles, et lähme kahekesi, et mingit jama ei tuleks…," meenutas Jaanus Nõgisto.

Jaga
Kommentaarid