"See oli külm aprill. Ärkasin oma voodis kell neli hommikul koputuse peale. Seltskond seisis akna taga ja tahtis minu sünnipäeva tähistada. Mina olin Pärnus, nemad tulid taksoga Tallinnast. Seltskonnas oli nii väga tuntuid kui ka mulle täiesti võõraid. Mul oli tol päeval teatris proov. Kõige tuntum meie hulgast helistas baarist, kuhu juba varahommikul suundusime, kell üksteist teatrisse lavastaja lauatelefonile ja ütles, et täna proovi ei toimu, sest Agol on sünnipäev ja kogu prooviseltskond peab ka baari tulema. Tulidki! Järgmine hetk, mis mul road-movie’likust sünnipäevast meenub, oli see, et ärkasin segastel asjaoludel Tallin­nas draamateatri peanäitejuhi kabinetis selle peale, et mulle visati nuga jalga. Miks, ma ei tea, ja natuke verd ka jooksis ja eks kempsupaberiga sai haav ära tupsutatud. Siis suruti mulle 600 krooni pihku ja soovitati ruttu taksoga koju sõita. Kui teatrist väljusin, olin vaid T-särgi väel. Lumi oli maas ja midagi rohkem kui verised püksid ja T-särk mul polnudki."