"Olen korduvalt mõelnud, et temast oleks saanud miljonär, sest tal ei olnud konkurentsi. Tal oli nii lihtne – niikui suu lahti tegi, nii raha tuli. Ta oli erakordselt andekas ja ilus mees, 1,94 meetrit pikk ja tugev nagu taevatala. Ja tal oli habe! Issand, kui ilus mees ta oli! Meile meeldis koos tegutseda. Tema oli seda tüüpi, kes valis ise su välja. Mina olin tema hea sõbranna, kellega oli tore koos süüa teha ja sünnipäevi pidada. Minul on sünnipäev päev enne teda. Tema aknalaual kasvatasime lilli ja katsetasime nende juurdumisega," sõnas Katrin.

"Täpsust ja korrektsust armastas Vello lauldes. Erinevalt teistest ei osanud tema mustalt laulda. Ta pani kümnesse ja see oli tema pluss. Minnalaskmist nägin argielus. Ta ei tahtnud elult palju. Oma populaarsuse kiuste elas ta väikeses kahetoalises korteris, ehkki ta võinuks saada kõik, mida oleks soovinud, sest ta oli väga andekas ja selle eest oldi nõus maksma."

"Ta armastas lihtsust ka toidus. Vello lemmiktoit oli keedetud kartul sibula, heeringa ja hapukoorega. Hapukoore "haiguse" sai ta külge Venemaa ringreisidelt. Seal müüdi igas puhvetis kaheksakandilise klaasi sees hapukoort nii, et lusikas seisis püsti. Ta oli mees, kes ei tõstnud end kunagi esile. Muidugi, kui keegi astus talle varbale, siis see riivas tema au ja ta tõmbus endasse. Neid hetki oli muidugi, kus murest selgroog oli kõver, aga kellel seda ei oleks."

Merle lisas: "Vahel harva ei saanud Vello oma sisemise minaga hakkama ja siis tulid ka mõned kokkulepete rikkumised, aga tema peale oli võimatu kuri olla. Ta oli lihtsalt nii sümpaatne ja mõnus inimene. Kutsusime teda ju omavahel Musuks."