ARVUSTUS | Iganenud vaateid parandab haud

Stsenarist ja režissöör Alan Ball, kelle sulest pärineb muuhulgas kaasaegne klassika "American Beauty", toob oma uusima filmiga “Uncle Frank” vaatajani omapärase küpsuseni jõudmise loo, mis ei räägi pelgalt ühe tegelase kasvamisest, vaid terve perekonna teekonnast mõistmiseni.

Beth (Sophia Lillis) on teismeline tüdruk tüüpilises 70. aastate Lõuna-Carolina osariigi peres. Traditsioonidest tulenevalt on neil kombeks, et naised teevad kollektiivselt köögis süüa, samal ajal kui mehed teises toas õllejoomise ja kõva häälega vandumise saatel telekast sporti vaatavad. Hoolimata sellest, et Beth armastab oma peret, ei tunne ta sisimas end sinna päriselt kuuluvat. Ainus täiskasvanu, kes Bethi ja tema käekäigu vastu tõelist huvi tunneb, on New Yorgis ülikooliprofessorina töötav onu Frank (Paul Bettany). Sarnaselt Bethile on ka Frank oma lähedaste seas pisut eraklik ega suuda millegipärast kuidagi välja teenida oma isa, Daddy Maci (Stephen Root), heakskiitu.

Oma onu erilisusest saab Beth rohkem aimu siis, kui ta ka ise New Yorki ülikooliõpingutele suundub. Nimelt ei ole onu Frank sugugi traditsioonides kinni lõunaosariikide härrasmees nagu kodukohas enamjaolt arvatakse. Ta suitsetab kanepit, omab kirjut etnilise taustaga sõpraderingi ja elab koos samasoolise partneriga. Bethile maailma mitmekülgsust tutvustades aitab Frank tüdrukul välja kujundada oma ideaale ja ambitsioone ning annab talle kindluse olla tema ise, mitte jääda roiskuma rolli, mille teised inimesed talle määranud on. Vastukaaluks annab teatud asjade Bethi pilgu läbi nägemine ka Frankile jõudu oma deemonitega võitlemiseks ja ajendab teda elus korrektuure tegema. Selle kõige eksamiks on ootamatult surnud Daddy Maci matus, mille keskel Frank julmalt vastu tahtmist kapist välja tuuakse.

“Uncle Frank” on LGBT draama, mis on ühendatud noore tüdruku täiskasvanuks sirgumise looga ja vastupidi. Sealjuures on filmi võimalik vaadata ükskõik kummast peategelasest lähtudes, ilma et teine seda liigselt häirima hakkaks. “Uncle Frank” võlub just eriti oma sujuvate üleminekutega. Nii peategelaselt peategelasele kui ka koomiliselt situatsioonilt dramaatilisele või lausa traagilisele. Kultusseriaali “Six Feet Under” looja, Alan Ball, oskab halvasti toimivaid perekondi kujutada viisil, mil vaataja neid samaaegselt vihkab ja armastab. Lisaks juba mainitud tegelastele on filmis kandev roll ka Franki araablasest poisssõbral Wallyl (Peter Macdissi), kes on suuresti kogu ekraanil toimuva koomiline tugitala. Lootuskiirena praegugi ühiskonnas toimuvaid protsesse silmas pidades väärib esile tõstmist aga Bethi isa ja Franki vend Mike (Steve Zahn), kes pealtnäha endale väga ebaiseloomulikult ei tembelda seda, millest aru ei saa, hoobilt halvaks ega mõista hukka.