Roberta Eineri intervjuu moeajakirjale Vogue Germany : kuidas saaks moetööstus toimida teisiti?

Tellimustööna valmistatud rõivad, kudumite müümine suvel ja klientide tagasiside kasutamine töös - Roberta Einer on disainer, kes teeb nii mõndagi teisiti kui tavaks. Kas see on moetööstuse tulevik? Moedisainer andis intervjuu moeajakirjale Vogue Germany, et rääkida viimastest uuendustest moetööstuses ja mida ta on õppinud sellest.

Lühikese aja jooksul kuulsaks nimeks

Roberta Einerist on väga lühikese aja jooksul saanud üks põnevamaid nimesid Londoni moemaailmas. Tulevane disainer kasvas üles Eestis, kuid kolis 14-aastasena Londonisse, et järgneda oma unistusele moemaailmas töötada. Peale õpinguid kuulsates Central Saint Martins ja University of Westminster ülikoolides läbis ta praktikad moemajades Alexander McQueen ja Balmain ning seejärel asutas samanimeline rõivabrändi. Talle iseloomulikud, koheselt äratuntavad disainid kehastavad kaasaegset naiselikkust: need on haprad, keerulise ja nurgelise ülesehitusega.

Robertale sai just viimase eriolukorra ajal Inglismaal selgeks tema tulevikusuund moetööstuses. Moeajakiri VOGUE rääkis temaga tema leitud järeldustest, isiklikkust eluteekonnast ja miks Instagram on ikka väga tähtis moedisainerite jaoks.

Suvekollektsioon sai inspiratsiooni kudumisest

Pandeemia ajal mõtles Roberta oma tiimiga selgeks, mis on tema brändile tõeliselt oluline ja mis nad teha saavad, et luua klientidele sellised tooted nagu nad soovivad. Mõeldes ka selle peale, mis nende naiskonnale tõeliselt huvi pakub, tulid nad kudumise peale. Eineri bränd töötab kvaliteetsete Itaalia tehasega, kellega koos eksperimenteerida selles vallas. Tema tiim on teinud vähemalt 20 näidist, et kohandada kandmismugavust ja et need rõivad oleks miskit, mida naised tõesti kanda soovivad; midagi, mis oleks uus ja põnev. Populaarsed tänavused kudumid said alguse eelmise aasta kollektsiooni peamiste disainide täiuslikuks muutmisega. Roberta tõdeb, et pärast aastaid toob moeloomine talle taaskord põnevust ja rõõmu, sest moekunstnik on õppinud enda kordamise asemel katsetama hoopis midagi uut. Disaineri jaoks oli rõõmustav näha positiivset tagasisidet inimestelt – see inspireeris teda ja muutis ta rohkem loomingulisemaks.

Kudumitega eksperimenteerimine ja tulevikumõtted

Robertale olid kõik öelnud, et ta ei saa olla ainult kudumidisainer, vaid ta peab looma ka muid riideesemeid, kuna poed ei osta muidu tema loomingut. Sellele vaatamata ta hakkas hoopis mõtlema, mida ta ise tahtis teha. Moekunstnikule saabus äratundmine, et see oli kudumine – ja suvel! Moedisaineri sõnul ei olnud see üldse loogiline mõteviis, ent tema tiim oli sellest vaimustunud; samas oli see ka üsna riskantne tegu. Tollased asjaolud inspireerisid nii Robertat kui ka teisi disainereid rohkem eksperimenteerima. Hetkel nad keskenduvad rohkem kudumitele, kuid tulevikus on plaanis tuua müüki mitu kapselgarderoobi (kollektsioonid, mis koosnevad väikesest hulgast disainidest, mis omavahel lõputult harmoneeruvad). Tulevikus näeb ta end brändile keskendumas, kogukonda kasvatamas ja ühenduses olema kõikide inimestega, kes tema tooteid ostavad ja nende vastu huvi tunnevad, mitte ainult müümisega tegelemas.

Tähendusega kleidid

Roberta tunneb, et peale pandeemiat paljud inimesed soovivad soetada erilisi riideesemeid. Moekunstniku sõnul on nimelt kõige kallima kategooria rõivad välja müüdud, ja iseäranis puudub materjale eritellimusel valmistatud riiete jaoks. Rõivaese ise on muutunud inimese jaoks millekski eriliseks, millega nad on emotsionaalselt seotud. Paljud inimesed pole kaua aega reisinud ja raha kulutanud, nii et kui nad ostavad kalli kleidi nüüd, siis see tähendab midagi erilist nende jaoks ja lootust, et ühel päeval on neil taas võimalus seda kuskil kanda. Moedisainer tõdes, et tal oli olnud kaua aega raskusi ideega, et ta peab looma disaini inimestele müümiseks ja neile kandmiseks piiritu loomingulisuse asemel. Nüüdsest suhtleb disainer klientidega Instagrami kaudu ja kui kliendid kirjutavad, et naised panustavad isegi oma esimest teenitud palka Roberta Eineri disainerkleidi peale, tunneb moekunstnik ennast väga erilisena. Disaineri sõnul ei ole kõige tähtsam hind, vaid emotsioon ja mälestused, mis klient kleidiga saab.

Muutuste aeg moetööstuses

“Hooajaline mõtlemine moetööstuses on täielikult iganenud. Disainerid üha enam loovad kollektsioone millal tahavad.”

Roberta sõnul mängivad poed ja brändid suurt rolli jätkusuutlikus arengus. Kauplused kurdavad vähese müügi pärast, samas nõuavad brändidelt kaupa, kuid see ei tähenda, et kliendid ka ostavad. Nüüd tundub talle - kui paljud poed on sulgenud - et inimesed on hakanud hooaegu vahele jätma ja ümber mõtlema oma ostuvajadusi. See aitab jätkusuutlikule arengule tohutult kaasa, sest isegi kui bränd kasutab loodussõbralikke materjale ja pakkevahendeid, siis sellest ikkagi enam ei piisa. Muutus on toimumas terves moetööstuses, mis on disaineri jaoks väga põnev, kuna alates ülikooliõpingute ajast ei ole ta midagi sellist kogenud.

Moetööstuse tulevik

Einer usub, et moetööstus on muutumas. Moedisaineri sõnul kõik asjaosalised rääkisid enne pandeemiat, kuidas seal valdkonnas töötamine on vaimsele tervisele kurnav, ajakavad on metsikult kiired ning kuivõrd raske on noorel brändil ellu jääda ja ajaga kaasa käia rivaalide keskel. Nüüd tunneb ta, et kõik asjaosalised teevad oma toimetusi nii, kuidas tahavad. Seega kui kunagi jõuab kätte aeg tagasi normaalsuse juurde pöörduda, siis sellega võib kaasneda palju probleeme. Inimesed on olnud selles ebatavalises olukorras pea poolteist aastat nüüd, ja alles nüüd on elu vaikselt tagasi jõudmas tavapärasesse olekusse. Roberta ise töötab kodus kahel päeval ning tööl kohapeal kolm päeva. Kunagi töötas ta terve tiim Londonis, kuid nüüd on tal meeskond Itaalias, väike töötajaskond Londonis ja Brexiti tõttu kaubalaod Eestis. Moekunstniku sõnul on olud niivõrd muutunud, et ta ei usu, et midagi endiseks läheb. Disainer kinnitab, et hooajaline mõtlemine on moetööstuses täielikult iganenud. Disainerid üha enam loovad kollektsioone millal tahavad.

Vanaemalt saadud inspiratsioon kudumite loomiseks

Roberta kinnitab, et armastuse kudumite vastu päris ta vanaemalt, kellega ta koos alates viieaastasest peale on koos seda harrastanud. Iga kord, kui moedisainer vanaema külastab saab ta kaasa mitmeid memme kootud ja tikitud rõivaesemeid. Disaineri sõnul on tore, et üles kasvades tabas teda äratundmishetk, et kudumid on tema teema. Kui lapsena tundus see ainult mäng ja lõbu, siis suureks saades on nüüd kõik loogiline. Naise jaoks on kudumine väga suur osa tema elust ja ta on õnnelik, et see pärineb tema juurtest, mitte et ta on hiljem selle kuskilt juurde õppinud.

Lapsepõlves Roberta õde õmbles talle riideid

Lapsena pidi tulevane disainer leppima lahedate riiete puudusega, kuna Eestis valitses kaupade nõukaaegne defitsiit. Siiski tahtsid tolleaegsed lapsed kanda kõike, mis Ameerikas ja läänes populaarne oli. Seega Roberta õde tegi sokkidest scrunchie patsikumme ning ta sai isalt Soomest toodud Levi’s brändi teksapükse. Riietusesemed on tema jaoks väga oluline teema, kuid ta ei kasvanud ülesse sääraste uhkete rõivastega, mida ta praegu loob. Tema sõnul on mood Eestis väga lihtne ja seega kootud kleidiga kedagi rannapeol ei kohta.

Koostöö käsitöölistega üle maailma

Einer rääkis, et mõni aasta tagasi lõid nad Marokost inspireeritud kollektsiooni. Reisil sihtkohta veetis disainer aega kohaliku perega, kes tegi imeilusaid vaipu. Märgates, et perel jääb vaipade tegemisest ülejääke, siis jätkusuutliku mõtlemisviisiga moekunstnikul tuli idee hakata nendest jäänustest kotte looma. Moekunstnik kinnitas, et kotid nägid imelised välja ja seega läksid need müügiks vaevata. Loomulikult oleks disainer võinud osta sama asja sisse suurelt tootjalt, kuid tema eesmärk oli toetada kohalikke töökaid inimesi, keda ta kohtas ja kes rahalist abi vajasid. Roberta usub, kui teha asja õige kavatsusega, siis ka töölised muutuvad efektiivsemaks, kuna nad ise usuvad sellesse töösse ning neile makstakse õiglaselt.

Õppetunnid moetööstusest

Roberta peab oma suurimaks õppetunniks moevahendajate mitte kuulamist. On nii palju inimesi moetööstuses, kes otsustavad, mis on hea bränd, kes on hea stilist ja modell. Moekunstniku sõnul mingil hetkel see inimene ütleb, et sinu bränd pole piisavalt hea. Paljudel teistel disaineritel kaob sellepärast motivatsioon, nii et nad lihtsalt annavad alla. Kui pood otsustab mitte osta brändi kaupa, siis disaineril on kerge endas kahtlema hakata ja uskuda, et keegi ei taha tema loomingut. Vahepeal on suuremal pildil kerge kaduma minna. Samaaegselt võib brändi Instagrami postkastis olla sadu sõnumeid klientidelt, kes ülistavad disaineri loomingut ning soovivad seda osta. Seega Eineri sõnul on hoopis tähtsam end ümbritseda inimestega, kes usuvad disaineri visiooni ja kellel on samasugune arusaam, huumorimeel ja julgus. Oluline on olla ka ühenduses oma klientidega, kuulata nende muresid ja vastata nende küsimustele. See ei tähenda, et arvestamine hakkab takistama loomingulisust. Roberta sõnul arvas ta varem, et ta ei saa samal ajal kuulata oma kliente ja olla moedisainer, sest muidu ta tunneb end lihtsalt rätsepana, mitte loojana. Eineri sõnade kohaselt on otsene suhtlus klientidega võti edule.

Avasta moelooja tervet kollektsiooni Robertaeiner.com kodulehel.