Elina Nechayeva tunnistab, et liigne tagasihoidlikkus ei lasknud tal areneda ja edasi liikuda: oli lihtsalt kentsakas blokk ees
(4)
Elina Nechayeva tõdeb, et harjumus inimesi mitte ligi lasta pärineb tal lapsepõlvest. "Olin väiksena tohutult häbelik ja tagasihoidlik," ütleb ta.
"Ma ei julgenud kunagi võõraste inimestega esimesena jutuajamist alustada. Kui teised lapsed tulid ise minuga tutvuma ja mängima, siis rõõmustasin nii väga, et ise ei pidanud seda esimese sammu õudust läbi tegema. See oli minu jaoks väga suur stress," meenutab ta. "Ainus koht, kus ma tundsin ennast vabalt, oligi lava. Naljakal kombel oli minu jaoks isegi suur probleem helistada võõrale inimesele, kasvõi arstile või restorani. Ma pidin ennast koguma 15 minutit, mõtlema läbi kõik võimalikud dialoogide variandid ja vastused. Õnneks sain sellest üle, aga ikkagi, hilispuberteedi eani oli selle häbelikkusega tükk tegemist."
Elina tundis, et liigne tagasihoidlikkus ei lase tal areneda ja edasi liikuda, mistõttu seadis ta endale eesmärgiks helistada kasvõi infotelefonile ja harjutada võõraste inimestega suhtlemise alustamist. "Oli lihtsalt kentsakas blokk ees," tunnistab ta.
