"Nii et see toitude maailm on minu jaoks olnud väkk ja igav kuni nüüdseni, kus kavatsesin hakata natuke lapsi tegema (mis on minu jaoks väga suur otsus), aga ei saa, sest on polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS)," kirjutab Kõpp alustuseks.

"PCOS on minu puhul tagajärg hoopis suuremale haigusele, mis on salaja aastaid ligi hiilinud. Mu keha on pidevalt mulle märku andnud, aga ma loll ei saanud aru. Ma ei saanud aru, miks mulle on hommikuti söömine vastumeelne, aga tegelikult tahtis keha paastuda. Ma ei saanud aru, miks mind ajab jäätis oksele, aga tegelikult mu vaene keha ei tahtnud süsivesikuid süüa. Ma ei saanud aru, miks mulle hommikul teraviljapuder sisse ei lähe, aga tegelikult on mul eelsoodumus gluteenitalumatuseks (ning mu keha ei tahtnud süsivesikuid). Ma tegin endale halba sundisin end sööma," tõdeb Helen.

Tema sõnul on tagajärg käes, sest tal on kujunenud välja insuliiniresistentsus rakkudel, mille tõttu kõhunääre toodab tavapärasest rohkem insuliini ning suurem kogus insuliini veres käivitab paksenemise.

"Iga inimene on indiviid ka toitumiselt. Mu keha pole kunagi tahtnud palju süsivesikuid. Küll aga oli mul väga raske seda mõista. Toiduainetööstuses kasutatakse suhkruid äärmiselt suures koguses müügi tõstmiseks, sest parandab optimaalselt maitset. Ma teadsin seda, aga ei võtnud tõsiselt," märgib Kõpp, öeldes, et kui ta avastas, et on kaalus juurde võtnud, arvas ta, et kõige kurjajuur on õhtuste juustusaiade peal olev juust. Tegelikult ei sobi talle hoopis sai.

Lõpetuseks soovitab Kõpp oma keha kuulata. "Vaadake, mida enda keha tahab! Mõni keha tahabki rohkem suhkrut, mõni tahab rohkem rasva süüa. Vaadake lihtsalt ainult ennast ja ärge sundige end sööma."