FOTOD | Taastas mõisa ja lõi esitluseks heliteose: ettevõtja Viktor Siilats rokkis koos Sepo Seemani ja Valter Soosaluga ka laval

Ettevõtja Viktor Siilats esitles endisaegse hiilguse tagasi saanud Viljandi mõisa, kus augustis avab uksed esinduslik restorani ja spaaga butiikhotell Schloss Fellin. Esitlusele eelnes Siilatsi heliteose "Vaikiva ajastu vari" ettekanne – Valter Soosalu ja Sepo Seemani kõrval astus lavale ka ettevõtja ise.

Kauaoodatud esitlus tõi kokku ettevõtjaid üle Eesti, viljandlasi ja taastamistöödega seotud inimesi. Õhtujuht Märt Pius andis järjepanu sõna Schloss Fellini omanikule Viktor Siilatsile ja õnnitlejatele. Seejärel suundus paarisajapealine külaliste seltskond lähedal asuva Kirsimäe vabaõhulava juurde. Seal kandis ansambel ette Siilatsi kirjutatud heliteose "Vaikiva ajastu vari", muusikalise mõtiskluse 1934. aasta sündmustest Eestis ja nende järelkajast. Progeroki võtmes muusika saatel astusid lauludega üles sellised ajaloolised tegelased nagu Artur Sirk, keda kehastas Valter Soosalu, ja Konstantin Päts, kelle rolli oli kutsutud Sepo Seeman. Ühe enda kirjutatud lauludest, "Kas ma Eestit unes nägin" esitas ka Viktor Siilats, keda publik tervitas vaimustunud hõigete ja ohtrate ovatsioonidega.

Veel enne, kui kontsertettekandelt naasnud külalised Schloss Fellinisse sisenesid, õnnistas selle jumalasõnaga sisse peapiiskop Urmas Viilma isiklikult.

Mõisaga emotsionaalne side

Volvo ja Fordi autobrändi ning kaatrite müüjana tuntud, samuti kinnisvaraäris tegutsev Viktor Siilats on muu hulgas Haapsalu Suur-Holmi ja Veskiviigi sadama omanik ning toimetanud ka juba varem Schloss Fellini majutusäris – talle kuulub Käsmus Lainela puhkeküla. Viljandi mõisa ostis Siilats justkui kummarduseks oma kunagi seal teeninud esivanematele.

"Viljandi mõisaga seoses hakkas mul peas ketrama mõte, et minu vanavanemad on ju pärit Viljandist ja minu vanaema on isegi elanud Viljandi mõisa maadel," rääkis Siilats eelmise aasta alguses Kroonika Edukate-erile. "Pealegi, minu vanavanaisa oli selle mõisa aidamees. Ja enne teda oli minu vanavanavanaisa mõisa teener. Meil on generatsioonide kaupa selles mõisas olnud mehi tööl ja mu vanaema on kirjutanud Sakalale isegi ühe artikli elust Viljandi mõisas. Nüüd avanes mul võimalus osta järeltulijana mõis justkui välja."

Mõisas on renoveerimistööde käigus säilitatud palju algupärast. Näiteks jalakapuidust uksi, seinamaalinguid ja puitpõrandaid, mis on juba veidi üle 140 aasta vanad.

Arestikambritest said protseduuritoad

Neorenessanss-stiilis kivist mõisahoone valmis 1880. aastal Riia arhitekti Robert Pflugi projekti järgi. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli häärber imekaunis, niisamuti seda ümbritsev park, mis lausa uppus rohelusse.

Viljandi viimane mõisaomanik Ungern-Sternbergide suguvõsast Heinz oli suur lennundusentusiast. 1930. aastate alguses pani ta aluse ka Eesti eralennundusele ja muutis kodulinna mõneks aastaks lausa Eesti lennunduse pealinnaks.

Pärast mõisate võõrandamist esimese Eesti Vabariigi ajal asusid peahoones 1923. aastast aktsiisivalitsus ning Viljandi maakonna riigimaade ülem. Aastast 1934 tegutses hoones Eesti politsei Viljandi-Pärnu prefektuur.

Nõukogude ajal oli rahva seas miilitsamajana tuntud hoones Eesti NSV siseasjade rahvakomissariaat ehk NKVD. Arestikambrid kinnipeetute paigutamiseks asusid mõisa keldris, kus nüüd saab nautida spaarõõme ja ihuhooldusprotseduure. Majas paiknes Nõukogude ajal ka Eesti NSV siseministeeriumi kontor ning hiljem Viljandi rajooni täitevkomitee siseasjade valitsus, ühtlasi passilaud kodanikele. Taasiseseisvunud Eestis tegutses mõisas kuni 1998. aastani Viljandi politseiprefektuur – seejärel läks hoone erakätesse.