Minu jaoks kõige ootamatum juhtum oli Spartas, kus ma treenimas käin. Treenisin seal kõrvu ühe noormehega ja ühel hetkel ta kõnetab mind: "Teate, Erich, ma pean teist väga lugu, aga paarikümne aasta eest olin teie peale ikka väga vihane." Küsisin siis, miks. "Aga sellepärast, et minu ema oli teisse armunud, käis teiega kohtumas, aga ise oli abielus minu isaga." Noormees lisas, et tema ema kuulas kogu aeg minu plaati, kuni ta selle poisikesena lõpuks kätte sai ja suurest vihast väikesteks tükkideks murdis.

See noormees, kes mind kõnetas, oli ehk 30aastane, paras ambaal – murrab mu enda ka veel seal ära. Ta oli enda sõnul siis, kui mina tema emaga kohtusin, kümneaastasena mõelnud, et kui suureks saab, annab Erich Kriegerile peksa. Isa oli tal sel ajal olnud minu peale väga armukade. Aga meie vestluse lõpetuseks ütles ta, et "nüüd ma vaatan, et te, Erich, olete täitsa tore mees".

Ühest küljest tore lugu, aga natuke ikka jama ka, eks ole – no mis ma teha saan, et selline asi kunagi juhtus…