Hion sündis 18. jaanuaril 1931. aastal Tartus. Ta lõpetas 1955. aastal ajakirjanduse erialal Moskva ülikoolis ja töötas aastatel 1955–88 ajakirjanikuna Eesti Raadios.

Hion on koostanud ühiskondlik-poliitilisi saatesarju „Vladimir Uljanov”, „Ja aastad lähevad...”, „Kolm meest stuudios” ja „Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu saatetund”, avaldanud mitmesuguste pseudonüümide all ajakirjanduses artikleid ning kirjutanud dokumentaalfilmistsenaariume ja kuuldemänge („Meeste mängud”, 1983). Naiste Kodanikukoolituse Keskuse asutajaid (1998) ja selle juhatuse esinaine.

Eesti NSV teeneline ajakirjanik (1975). Jaan Anveldi preemia 1979.

Intervjuu Ene Hioniga pärast tema viimase raamatu "Südamete murdumise maja" ilmumist