ARVUSTUS | Ulmefilmide kuldaja retsepti järgi valminud hilisõhtune maiuspala
(1)
1950ndaid võib ulme- ja tulnukafilmide tippajaks pidada mitmel põhjusel: käimas olnud külm sõda ja sellega kaasnenud tehnoloogia kiire areng sütitas inimestes fantaasiaid kaugetest külalistest ning utoopilistest tulevikuühiskondadest. See omakorda toitis filmitegijaid ideematerjaliga ja kohustas neid publiku huvi antud teemade vastu rahuldama nende kinolinal kujutamisega. Kuna tolleaegsete eriefektide jaoks olid paljud ulmefilmide ideed selgelt liiga suured, keskenduti rohkem vaataja enda kujutlusvõime töölepanemisele. Nimetatud põhjusel teevadki selle ajastu ulmežanri filmid nagu näiteks “The Day the Earth Stood Still” või “The Thing from Another World” senini hilisematele efektipõhistele rivaalidele ja uusversioonidele tuule alla.
Suures osas sugestiivne ja tegelaste spekulatsioonidele toetuv on ka “The Vast of Night” põhiteemaks olev tundmatu oht. Kusjuures film ei ole mitte ainult tehtud eelmise sajandi keskpaiga meetoditega, vaid ka selle tegevus leiab aset viiekümnendatel. Lisaks olgu mainitud, et näitlemisstiil ja kasutatav släng on igati ajastutruu. Kui välja jätta mõned üksikud asjaolud, siis võiks vabalt olla tegu 70 aastat tagasi vändatud linateosega.
Üks selgelt tänapäevane, kuid huvitav ja filmi hästi sobiv nüanss on paari erineva koha peal kasutatav kaamera liikumine, kus see puldiga juhitava auto kombel mööda tegevuspaigaks oleva väikelinna tänavaid ühest sündmuskohast teise kulgeb.
Lugu ise räägib kohalikust New Mexico osariigi väikelinna raadiohäälest Everettist (Jake Horowitz) ja sealsest telefonioperaatorist Fayst (Sierra McCormick), kes avastavad kahtlase raadiosageduse ning hakkavad üheskoos selle päritolu välja selgitama.
Režissöör Andrew Pattersoni debüütfilm “The Vast of Night” on musternäide ühest õigest filmihuvilise filmist, mis ei ürita suuri vaatajanumbreid koguda uhkete kaadrite ega efektsete võitlusstseenidega. Nende asemel pakutakse tõelise kinofänni rõõmuks loomingulist kinematograafiat, näitlejate meisterlikkust proovile panevaid ühevõttestseene, head keriva pingega lugu ja filmi lõpuni püsima jäävat salapära.
