Avaldame Kirsti Timmeri postituse.

"Meie seiklused kemikaali ja fekaaliga, ehk ise olime lollid ja kutsusime firma TORU SOS.

Ma elan neljakorruselises ridaelamus, esimene korrus selles majas kuulub mu emale ja möödunud nädalal teatas ta, et tema vannitoas ei lähe vesi alla. Ema helistas netis leiduvale abinumbrile ehk kutsus torumehe firmast TORU SOS. Nad reklaamivad end kui 24 tundi töötavat päästvat firmat, tegelikult muidugi ei saa sa Tallinna linnas peale kella 17.00 enam ühestki 24/7 reklaamitavast firmast abi. Prouad vastavad kodus telefonile, see ongi see 24/7.

Järgmise päeva teises pooles saabus vene keelt (see ei ole halvustav, see on fakt) kõnelev torumees.
"Teil on ummistus, kahjuks ei saa aidata!" tõdes ta. Päriselt jah? Ise ei saanudki aru ju! Niisama kutsume torumehi külla.
Onu ütles, et on olemas selline hea kemikaal, kahjuks tal vaid üheliitrine pudel autos ja sellest ei piisa. Meie suur maja nõuab kuut liitrit sellist kemikaali. Kimasin siis Liivalaia tänavale ja ostsin kuus liitrit Termoflüidi, hind kokku 187 eurot. Mulle anti kaasa kolm paari pakse kummikindaid ja öeldi, et aine on ülimalt mürgine, söövitav ja seda sisse ei tohi hingata.

Onu käskis selle kõik kallata kolmanda korruse vannitoa kraanikausist sisse. Kallasin.
Valamu all olevad plastiktorud ei pidanud vastu, sulasid ära. Esimese korruse vetsupott muutus Tuhala nõiakaevuks, sealt hakkas kemikaali torru sattudes aurates ja suitsedes purskuma seda räiget kemikaali koos suure koguse vee ja fekaaliga. Terve maja täitus kohutava kemikaalihaisuga, silmad hakkasid vett jooksma, nahk kipitama. Hingata ei saanud. Räige!!! Helistasin kemikaali müüva firma numbrile, vastas maaletooja, kes sai samuti šoki. Ka suure tehase peale võib seda kasutada maksimaalselt 250 milliliitrit. Minu maja jaoks oleks kõige suurem lubatud kogus olnud 50ml. Aga kuus LIITRIT! Ta teatas, et me ei tohi selles majas viibida ja sinna on kohe vaja imuritega brigaadi. Aga nõiakaev ajas endiselt üle. Ei hakka kirjutama, kui mitu 24/7 toruabi me läbi helistasime, vastus oli üks: "Homme 1017 vahemikus!"

Mida sa teed sellises olukorras. Minul pisarad jooksid, mu elukaaslane koos mu poegade isaga hakkasid olukorrale ise lahendust otsima. Muud ei jäänud ju üle.
Kell oli lõpuks 23 kopikatega, kui ma mööda oma tänavat ukselt uksele relakat küsimas käisin, sest nõiakaev tuli ju ometi peatada. Mu poegade isa oskas juhatada ja mu elukaaslane ronis garaaži kanalis leiduvast luugist sisse, see viib ridaka all oleva toruühenduseni. See toru oli vaja lahti lõigata, sest see oli arvatavasti ummistuse põhjus. Aga kemikaal ja fekaaliaurud plahvatusohtlik! Ei hakka pilte nendest kostüümidest riputama, millega end varustada tuli... Ühesõnaga, naabrimehelt sain relaka, Mikk lõikas torusse augu, sealt purskas kemikaali ja fekaali mõnusat kooslust, aga tropi sai eest. Jäänud oli ema elamine, see ujus. Kõik, mis toa põrandaga ühenduses oli, läks prügimäele. Vaibad, vannitoa sisustus jne...Hape sõi ära. Kella veerand kolmeni öösel korjasid Merily ja Mikk rätikutega maast seda fekaali-kemikaali vedelikku, kogu keha sügeles, hingata oli mitu päeva raske. Jalatsid sulasid, torud olid juba sulanud... Mina nühkisin sulaselget s...a harjaga lahti.

Tegelikult ei ole seda olukorda võimalik edasi anda, see oli ikka katastroof...

Maja aknaid sulgeda ei saanud, toas olla ei saanud. Järgmisel päeval tuli mu hea haldjas, minu kodu korrashoidja, pesi ja küüris terve päeva kõikvõimalike vahenditega ema elamist.
Peale kohutava šoki on ka kopsakas rahaline kahju, kannatada sai ka parkett, kraanikausid jne, jne...

Helistasin siis firmasse #torusos ja küsisin, et kes vastutab? "Esitage oma kaebus kirjalikult mailile", sain vastuseks. Esitasin. Nädal on möödunud, ei ole isegi vaevutud vastama. Seni ootasin, et ehk vähemalt vabandatakse või pakutakse oma lolli torumehe jamade tõttu tekkinud kahjude osas kompensatsiooni, aga ei. Ei ainsatki piuksu.
Mis on minu kaebleva eepose eesmärk? Hoiduge TORU SOSi professionaalsest abist, kui enne on halvasti, siis peale selle firma külaskäiku võib teid tabada sama saatus. Ja kui häda on käes, siis tuleb ise oskusi omada, kui neid pole, siis tuleb need lihtsalt endas avastada, sest 24/7 lubatud abi Tallinnas ei saa."