"Mis kirjutamine on minu jaoks tähendanud? Mõtlesin sellele küsimusele ja taipasin, et ei ole sellest vist üldse mõelnud. Ja nii ei olegi mul kuskilt võtta selget vastust. Ma ei taha olla niimoodi kirjanik, nagu sageli ollakse: elada kirjanduses, kirjutamises, kirjanduselus, kirjandussündmustes. Selline elu on igav. Kirjutan küll, olen kirjutanud päris palju, aga olen teinud ka muud. Rajanud pargi, saanud lapsi, tegelenud nendega, pistnud nina poliitikasse. Ja muidugi tegelenud tõsiselt keeleteadusega, keelefilosoofiaga, kui seda nii sobib nimetada. Ja muidugi, olen hingelt ilmselt religioosne inimene, mis on arvatavasti tunda ka luuletustes, mis on mõnevõrra müstilised, kantud elamusest, mis on vähemasti müstikale lähedane. /../ Küllap ma luules olen saanud kõige rohkem olla mina ise."

Jaan Kaplinski esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus 1965. aastal. Ta on avaldanud arvukalt luulet, proosat, esseistikat ja tõlkeid. Kaplinski sõnastas "40 kirja" esimese versiooni ja oli üks sellele allakirjutajaid.

Ta kuulus Eesti Kongressi ja oli aastatel 1992-1995 riigikogu liige. Ta oli Tartu linna aukodanik ja teda on tunnustatud Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja Riigivapi III klassi teenetemärgiga.

2016. aastal sai Kaplinski riigi kultuuripreemia elutöö eest.