Suure jälgijaskonnaga sisulooja pahandab: ma sõitsin loomale otsa, aga teda lihtsalt ei aidatud!

Vestlussaate "Persoonitund" saatejuht Kati Rannamees rääkis avameelselt juhtumist, kus sõitis pimedas otsa loomale, keda oleks saanud veel päästa, kuid Eesti Metsloomaühing ütles, et nemad võõrliigist loomi seaduse järgi abistada ei tohi. Seejärel loom tapeti. Lugu tekitas suure diskussiooni, kas looma mitteabistamine on õigustatud või mitte.

Kati Rannamees on TikTokis tuntud sisulooja, kes on ka videosarja "Persoonitund" üks autoritest. Saates on üles astunud paljud tuntud inimesed nagu Taavi Libe, Lauri Pedaja, Jesper Parve, Henn Põlluaas ja Marimell. Uue hooaja vestlussaates astuvad üles näiteks Ivo Linna, Joel Ostrat, Laura Põldvere ja Kristel Aaslaid.

Kati rääkis eile avameelselt enda kurvast loost, kus sõitis pimedas kalalt tulles otsa loomale. Algselt pidas naine looma mägraks ja kuna naine ei saanud ühendust Eesti Jahimeeste Seltsiga, võttis ta looma kaasa. Tänu sõprade abiga tehti aga selgeks, et tegemist pole mitte mägra vaid kährikkoeraga.

Hommikul võttis naine ühendust Eesti Metsloomaühinguga, lootes looma aidata: "Nii pea kui ma ütlesin Eesti Metsloomaühingu inimestele, et tegemist ei ole mitte mägra vaid kährikkoeraga, ütlesid nad, et nüüd on pekkis. Ma muidugi ei saanud kohe aru, milles asi on, aga tuleb välja, et kuna kährik on olnud Eestis sada aastat ja teda on terve see aeg koheldud kui võõrliiki, mida ta ka tegelikult on, siis teda ei ravita." Rannamees selgitas, et ükskõik, mis vigastus kährikkoeral ei oleks, lastakse ta maha või pannakse magama. Sisulooja peab seda diskrimineerimiseks, et ühte looma ravitakse, teist mitte. Naine tõi välja, et veterinaar oleks olnud valmis aitama mäkra, kuid kährikkoera ravimiseks tal luba pole.

Katil ei jäänud muud üle, kui võtta ühendust jahimeestega, kes kähriku piinad lõpetaks. "Praegu on see hetk, kus ma pean minema looma hukkama ja pole üldse tore tunne, kui sa tead, et tegelikult oleks võimalus seda looma päästa. See tundub nii vale," tõdes Kati kurvameelselt. Samal ajal nuttis kõrvaltoas Kati tütar Miia, kes on kogu olukorrast ilmselgelt häiritud.

Sisulooja algatas ka enda sotsiaalmeediakanalis diskussiooni, kas võõrliigi mitteabistamine on õigustatud ja mida arvavad sellest tema jälgijad. Üks jälgijatest kirjutab: "Loom on loom, vahet pole, mis liigist. Aitama peaks ikkagi." Samal arvamusel on ka sajad teised inimesed, kes oma arvamust avaldavad. Kommentaarides on jälgijad välja toonud ka erinevaid aspekte, millest tuleks looma hukkamisel lähtuda – kui suured on näiteks õnnetusest tekkinud vigastused, millist mõju avaldab teistele liikidele, kui suur on nende populatsioon ja kui haige loomaga on tegu.

Kährikkoera peetakse võõrliigina ohtlikuks loomaks kohalikule loomastikule, eriti maas pesitsevatele lindudele ning kahepaiksetele. Samuti on ta erinevate haiguste ja parasiitide kandja, mille tulemusena võivad nakatuda lemmikloomad ning inimesed.