See oli aastal 1998, kui Katrin ootamatult teatridirektori juurde kutsuti ja teatati, et rohkem tema 30 aastat kestnud töölepingut ei pikendata.

„Jah, see oli šokk. Algul võtsin natuke viina ja nutsin. Mäletan veidi sedagi, kuidas oma asju garderoobis kokku korjasin,“ kinnitab ta. „Kui see minuga juhtus, ei tahtnud kolm aastat selle maja lähedalegi sattuda,“ tunnistab Katrin.