Politsei korraldas eile Pirita kloostri varemete juures pistelist kontrolli ning noppis liiklusest välja ka Riho Suuna Mercedese. Kui aga politseinik, kes oli naine, läks mehe auto juurde ja palus tal alkomeetrisse puhuda, siis Suun keeldus. Küll aga reageeris ilmselgelt purjus endine jalgrattur sellele, kui meespolitseinikest mehemürakad tema joovet kontrollida soovisid.
Kui "Reporter" siis temaga intervjuud tegi, ei varjanud Suun sugugi enda identiteeti. "Olen Riho Suun. Endine jalgrattasportlane ja siis juhtus niimoodi jah," ütles ta otse kaamerasse.
"Meil oli eelmine õhtu kogunemine. Kõik parimad sõbrad ... kõik, kellega kunagi koos ratast sõitsime. See ei puuduta neid üldse. See on minu probleem praegu."
Teda intervjueerinud reporter tundis Suuna hingeõhust ära tugeva joobe. "Mis siis?" vastas Suun enda joomasele konditsioonile. Kuigi endise jalgratturi keel oli pehme nagu üks vatist padi, siis ei arvanud Suun, et ta valmistas liikluses mingit ohtu.
"See on esimest korda vahele jääda. Olen miljon korda purjus peaga sõitnud. Purjus peaga olen kõige ohutum liikleja. Vaikselt lasen, kedagi ei ohusta, näen, mis ümberringi toimub ja ongi niimoodi."
Sellele vaatamata pidas politsei tema liiklusmanöövreid niivõrd piisavalt kahtlaseks, et otsustas Mercedese teeäärde tõmmata ja Riho Suunal tuvastati suur joove.
Riho Suun võitis 1985. aastal Rahutuuril kolm etappi, kaasa arvatud märgilise Moskva etapi 9. mail – suurel võidupühal. Teise maailmasõja lõpust möödus 40 aastat ja sel päeval Nõukogude Liidu koondis kaotada ei tohtinud. Suun tõi kastanid tulest.
Suuni on pärjatud autasudega Eesti parim meessportlane (1985), Eesti parima võistkonna liige (1985) ja NSV Liidu teeneline meistersportlane (1985).
1979–1989 tuli Suun maanteesõidus kahel korral Nõukogude Liidu meistriks, sai kuus hõbe- ja kolm pronksmedalit.
Aastatel 1978–1986 tuli ta maantee-, krossi- ja trekisõidus kokku kuuel korral Eesti NSV meistriks (sh 4 korda individuaalselt).
