"See olen mina seljatoega umbes aastal 1998. Kolm kuud pärast seda, kui ma kukkusin kolmandalt korruselt alla ning murdsin oma selgroo. Väga lähedalt hiilisin mööda surmast ja halvatusest. Olen iga päev tänulik oma jäsemetele, mis lubavad mul piiramatult erinevaid asju teha ja elada elu," kirjutab Orlando, jagades seejuures vaatepilti nooruspõlvest, mil ta sõidab rattaga ning tal on seljatugi.