„On vajalik, et me tunneme minevikku, nagu näiteks seda maailma üht suurimat merekatastroofi Juminda lähistel, mille tummad tunnistajad vrakkide näol sügavuses ei lase ka seda unustada. Täna saame siiski tunda rõõmu selle üle, et meil on põhjust tagasi oodata iga merele saadetud laeva,“ rääkis Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.


Filmikunstnik Katrin Sipelga sõnul räägib näitus ähvardavate öiste lainete vahel loo alates traagiliste sündmuste eelõhtust ja ööst miiniväljal kuni dramaatiliste pääsemisteni. „Tänan kõiki, kes on seda lugu vaatama tulnud ja on tulemas,“ ütles Katrin Sipelgas kogu teostusmeeskonna poolt.

Näituse kuraatorid on Sander Jürisson, Roman Matkiewicz, Arto Oll, Aivar Jürgenson ja Urmas Dresen. Kujunduse autorid on filmikunstnik Katrin Sipelgas ja arhitekt Ülo-Tarmo Stöör, režii Jaak Kilmi ja Kiur Aarma ning graafilise kujunduse on loonud Daniel Villems. Eesti Meremuuseumist vedas projekti Kadi Karine ning turundust koos avasündmusega Iris Tomson.

Pidulikul näituse avamisel osales rohkearvuliselt muuseumi sõpru, keda tervitas saabumisel Chalice. Enne näituse külastamist toimus mõtlik kontsert „Õhtu laul“. Esinesid Kadri Toomoja orelil ja kontratenor Martin Karu. Jaan Kaplinski luulet ja tekste luges Guido Kangur. Avasündmus tõlgiti Eesti viipekeelde. Raskeid emotsioone aitas enne õhtu lõppu leevendada Utopia Entertainment tantsulise vaatemänguga, mis viis sõjaeelsesse muretusse perioodi, ning seejärel DJ Ruff ja DJ RAVIN live (Buddha-Bar Paris).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena