Koos uue kooliaastaga algas septembris ka kampaania "Septembris ei joo", millest eelmisel aastal võttis osa 59 000 inimest. Enda kogemusest alkoholiga rääkida ei varjanud Robin Juhkental, et tema elus on olnud hedoismi periood, kus ta on nädalas joonud rohkem kui oleks pidanud.

"Depressiooniga ka võidelnud ja haaranud siis selle kõige lähedasema õlekõrre järele. See on olnud vale ja olen lõpus käinud ikkagi seal ära, et olen käinud vaimse tervise turgutusasutuses ehk Seewaldis ehk hullaris. Küll vabatahtlikult, aga ikkagi. Lihtne on sinna minna, aga see ei ole lahendus," rääkis Juhkental avameelselt.

Vaatamata sellele, mis juhtus vanemas eas, jõi Juhkental end esimest korda purju alles 21-aastaselt. "Eks mul oli halb näide ka ees. Paljudel meist on nt onud, kes end kuskil kuuri all surnuks jõid. Kui onu, isa, vanaisa on ikka selle nahka läinud, siis hakkad ikka mõtlema mingil hetkel."

Tema mälestused lapsepõlvestki mäletavad isa tihti joomas, alguses keldris ja siis juba köögis. Selle näite põhjal elas ta kuni 21 aastaseni ning hakkas alles siis rohkem jooma. "Sain aru, et ma ei ole oma isa," ütles Juhkental ning lisas, et sõltuvusgeeni nahka ta ei tahaks midagi panna, vaid joodavad kogused muutusid ajas suuremaks.

Juhkental tunnistas ka, et ta on end ka nii purju joonud, et järgmisel päeval on lausa häbi. Ka kakluseid on ette tulnud, aga ta ei ole ise kunagi kedagi purjus peaga rünnanud, vaid on end alati pidanud kaitsma.

"Kui sa arvad, et mehelikkuse mõõdupuu on see, kui palju sa oled kedagi läbi peksnud, siis sa peaksid koopasse tagasi minema. Me ei peaks enam nii käituma nagu me käitusime siis, kui me arenesime ahvidest (inimesed ja inimahvid arenesid koos samast esivanemast - toim.) välja," rääkis ta ning politseiga tal pole probleeme olnud.

Robin Juhkental on tänavu olnud kolm korda korralikult purjus ning ei usu, et tal oleks probleemi kuu aega kaine olla. "Eks see ole enesekontrolli küsimus ka," usub muusik.