Sandra Ashilevi meenutab lapsesaamist: õudne valu, raske taastumine ja sünnitusjärgne depressioon
Sandra Ashilevi avaldas Perele ja Kodule antud usutluses, et esimene sünnitus ja sellele järgnenud kuud olid tõeliselt masendavad.
“Olime sünnitusmajas 15 tundi ja seal juhtus kõik, mis juhtuda sai. Tundsin, et ma ei saanud üheski sünnituse osas kaasa rääkida. Mul tekkisid rebendid, tehti nii sisemised kui ka välimised õmblused. Ka taastumine võttis pikalt aega, mitu kuud polnud võimalik istuda ega astuda. See kokku oli traumaatiline kogemus.” Kui tavaliselt ütlevad naised, et sünnitusvalu ununeb kiirelt, siis Sandra sellega ei nõustu: “Mul on siiani kõik detailselt meeles!”
Kohutav füüsiline enesetunne, võrdlemisi õrn vanus ja tõik, et noor pere elas äärelinnas, kuhu bussiliiklus polnud jõudnud, samas kui elukaaslane Kristo käis tööl ja sõbrad nautisid muretut tudengielu, lükkasid Sandra sünnitusjärgsesse depressiooni. “Ma ei osanud siis ka kusagilt abi otsida. Olin kuulnud, et selline diagnoos on olemas, aga ilmselt takistas mind kuhugi pöördumast häbi. Mõtlesin, et kõik saavad ju emaksolekuga hakkama, mis minul järsku viga on...”
