Kanal 2 saate "ESSE" hooaja avaosa keskendub vihakõnele veebis

Ajakirjanik Eeva Esse terav vestlussaade „ESSE“ on Kanal 2s sel hooajal eetris kolmapäeviti kell 21.30. Hooaja avaosas arutlevad täna stuudios sõnavabaduse ja vihakõne teemadel ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Heidit Kaio, advokaat Robert Sarv ning blogipidaja Mari Leen Albers. Sõnadest saavad teinekord ka teod, teab LGBT+ kogukonna liige Anette Mäletjärv, tuntud kui ka Heterokringel.

UURING | Ülekaalukas osa Eesti inimesi soovib internetis piiranguteta kommenteerimist

Vaid neli protsenti Eesti elanikest soovib internetiportaalides kommentaariumi täielikku sulgemist, selgub firma Norstat läbi viidud värskest uuringust.

Valdav osa ehk 92 protsenti Eesti ühiskonnast pooldab kommenteerimise vabadust, selgub Kanal 2 saate „Esse“, tarvis tellitud uuringust. Hooaja esimene saade, mis on eetris täna õhtul kell 21.30, keskendub vihakõnele veebis.

Nimelt, 49 protsenti inimestest arvab, et inimesed peaksid tsenseerima eelkõige iseennast ja on vastutavad selle eest, mida nad räägivad.

26 protsenti arvab, et avaldatud kommentaaride eest peaks vastutama keskkond, kus neid avaldatakse. 17 protsendi inimeste hinnangul võivad kõik rääkida mida iganes soovivad.

„Probleem ei ole kommenteerimises, vaid vihakõnes ja laimus,“ ütleb saates ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Heidit Kaio. „Kõige lihtsam on tegeleda kommentaaridega, kus on labane sõim. Robot püüab „m…“ ja „l…“ ja teised sõnad küllalt kergelt kinni. Oluliselt keerulisem on tegeleda laimuga ja väidetega, millel pole mitte midagi pistmist tegelikkusega.“

Advokaat Robert Sarv, kes on paljude avaliku elu tegelaste esindaja seoses internetisõimuga, soovitab väga mõelda, mida öelda: „Hüvitisi on välja mõistetud isegi sõnade „peast soe“ eest.“

Heidit Kaio: „Kommenteerijate IP-aadressid on meediamajadele kergelt kättesaadavad – me näeme neid inimesi ja sageli on nad üllatavalt lähedasest ringist neile, keda lugu puudutab. Näiteks, kui Delfi kirjutab Tartu linnavalitsuse otsusest, siis kõige julgemad kommenteerijad võivad asuda just seal majas.“

„Mitmed sõprused on läbi saanud, kui inimesed on teada saanud, kes nende kohta on kirjutanud,“ ütleb Robert Sarv.

Üks asi on vihane ja solvav kõne, hoopis teine asi on vägivalla muutumine sõnast teoks. Füüsilise rünnaku ohvriks langenud LGBT+ aktivist Anette Mäletjärv tõdeb saates, et vihakuritegudeni viib vihaste väljaütlemiste normaliseerimine. “Kui Jüri Ratas kutsus EKRE koalitsiooni moodustama, siis ma sain hommikul seda uudist lugedes paanikahoo.”