"Täna sai mu armas vanaema tiivad ja kolis alatiseks elama minu südamesse. Seal õpetab ta mulle, kuidas elada rõõmus ja lahkuses, olla iga päev aina armsam ja hoida soojust südames ka siis, kui on raske," kirjutab Elis enda Facebooki lehel, tänades oma vanaema Heljut, kes oli tema lapsepõlvepäike.

"Mu isa Helmut suri 68aastasena 1993. aasta suvel, 14. juunil. Täpselt samal kuupäeval 41 aastat varem olid mu vanemad ka abiellunud. Mu ema Heljo jäi 64aastaselt elama üksi Tartusse, minu sünnikoju," kirjutab Maire Aunaste oma emast pea aasta tagasi kirjutatud Maalehe loos.

"Mu ema on aastaid elanud ühe ja sama rutiini järgi. Magab kella üheksa või poole kümneni, teeb voodi korralikult ära, nagu kasarmus, paneb transistorraadio mängima, joob kohvi ning toob postkastist lehe ära… Ta loeb Postimeest ikka veel ilma prillideta, kuigi lugude sisust rohkem huvitavad teda viimasel ajal pealkirjad. Televisiooni-hommik algab tema jaoks kella üheteistkümne paiku, mõnikord ka pikutavas asendis," kirjutas Aunaste tookord.