Kirjanik Birk Rohelend lapsepõlvest: tüli kana pärast viis füüsilise vägivallani

Kirjanik Birk Rohelend, pärisnimega Hele-Riin Pihel, avaldas saates "Hommik Anuga", et mõtles teismelisena soovahetusele, sest talle kuidagi ei sobinud naiseks olemine.

"Teismelise eas väge tugevalt ükshetk arvasin, et vahetan sugu, sest mulle ei sobinud naisterahva roll. Mulle ei sobinud see roll, kõik need ootused, et oled leebe, leplik, sa ei ole ambitsioonikas, istud alati korrektselt. See tundus mulle sügav filosoofiline vastuolu," rääkis Birk. "Aastate jooksul olen aru saanud, et seal ei ole vahet, mis liha su luude ümber on. Lihtsalt tee seda, mida sa pead tegema."

Birk oli stuudios selleks, et rääkida enda kõige uuemast krimiromaanist "Kes tappis Otto Mülleri?". Raamat ise on inspireeritud Birki huvist sarimõrvarite vastu.

"Mind väga huvitavad sarimõrvarid, need, kes on USA-s olnud 70-80ndate kandis, kellest on tekkinud näiteks "Voonakeste vaikimine", mis on võetud mitme sealse päriselt eksisteerinud sarimõrvari baasilt," rääkis kirjanik. "Nendega on tehtud ka intervjuusid. Netflixis on väga hea dokumentaal Ted Bundyst, kus ta ise räägib ja sa näed, milline inimene ta oli. Ta oli nii šarmantne inimene, et kui teda taheti süüdi mõista, siis kohtunikul hakkas temast nii kahju, et kohtunik ütles Bundyle, et "ma ei suuda uskuda, et ma pean su vangi panema, sest sa oled nii sümpaatne inimene. Ja ma oleksin eelistanud sinuga kohtus koos töötada". Bundyst pidi ju saama advokaat."

Birk ammutas inspiratsiooni ka oma elust. "Mul oli "õnn", et minu vanemad olid niivõrd erinevad. Ema oli psühhiaater ja isa oli psühhopaat. Siis, kui ma sündisin, olid nad omavahel läinud nii tülli, et iga hetk oli kodus uus kodusõda," avaldas kirjanik.

Tema jaoks avaldus see halvas atmosfääris, kui lihtsalt ei tahtnud ja julgenud koju minna. "Sa ei teadnud kunagi, mis sulle sealt vastu vaatab. Ma käisin kõikides maailma hobiringides. Jooksin 14-aastaselt lihtsalt kodust ära, et mitte minna sinna kurjuse sisse. Ja sellel kurjusel polnud nägu. Kui ma mõtlen tagasi nendele 18 aastatele kodutülidele, siis mille kohta? Täiesti tühjad ja mõttetud tülid."

"Ainuke asi, mida ma mäletan, et õde ütles mulle, et tekkis tüli, kas kanast oleks pidanud tegema suppi või praadi. Ja sellised tülid läksid ikka füüsilise vägivallani välja."

Birk leiab, et kurjus ei ole üldse seotud reaalsusega, vaid inimese sisemise ängiga. "See inimene, kes on teise suhtes vägivaldne, tal on endal mure. Seda ei saa keegi tema eest lahendada ega keegi väljastpoolt lõpetada."