Endine õpetaja Alar Karise tänusõnadest: ta kirjutas Õpetaja suure tähega
Uue presidendi Alari Karise endine õpetaja meenutas, kuidas Karis teda õnnesoovide eest tänas.
Reet Noorlaid (77) istub 30. augustil oma neljatoalise korteri elutoas tugitoolis ja vaatab telekast presidendivalimisi. Reet elab Tartus raudteejaama lähedal Kooli tänaval, kust pole kauge minna Miina Härma gümnaasiumi. Seal oli ta ametis pool sajandit. Reeda tuppa kostuvad veduriviled. "Vilel on alati mingi põhjus. Kas täna on huigetel tähenduslik kõrvalkõla?" mõtleb Reet. Ta tipib telefoni sõnumi: "Südamlik õnnesoov! Õpetaja Reet Noorlaid."
Ent sõnumit eakas pedagoog ära ei saada, sest tema õpilasel Alar Karisel (63) ei tulnud esimeses voorus hääled täis. "Rongiviledel ei ole eluga midagi pistmist," mõtleb Reet ja paneb teleka kinni. Järgmisel keskpäeval teeb Reet televiisori taas lahti. Istub tugitooli ja naelutab pilgu ekraanile. Väljast kostuvast vedurimürast ei tee ta välja. Reet hoiab telefoni päev varem valmis kirjutatud sõnumiga käes, ja kui Alar Karis on saanud 68 poolthäält, vajutab nupule "Send".
31. augusti keskpäeval valiti Alar Karis 72 poolthäälega riigikogus Eesti uueks presidendiks.
Alar vastas Reeda SMSile: "Hea Õpetaja, tänan heade sõnade eest!"
"Ta kirjutas Õpetaja suure tähega," lausub Reet õnnepisarais. Reet õpetas Alarile inglise keelt 45 aastat tagasi ja saab öelda: "Olen tema presidendiks kujunemisele kaasa aidanud!"
Miina Härma gümnaasiumi 11. B anti Reedale õpetada 1975. aastal, kui ta kooli tööle läks. Alari klassijuhataja oli vene keele õpetaja Valentina Tarve.
"Need vaimukad poisid, keda teati juba kooli bändist, anti mulle õpetada keskkooli viimaseks aastaks. Muidugi tegid nad krutskeid. Pidasin neid täiskasvanud noorteks meesteks, sest olin ka ise noor, napilt 32aastane. Direktor kutsus mu enda juurde ja ütles: need poisid tuleb korralikult lõpuni viia!" räägib Reet.
Klass jaotus inglise keele tunnis kolmeks rühmaks. Reet mäletab, et kõik poisid olid põnevad kujud. Tugeva huumorimeelega ja targad. "Nendega tekkis klapp, mis arvatavasti kujundas ka minu elu pedagoogina. 51 aasta jooksul oli väga üksikute õpilastega ajutist põrget, sest see esimene grupp oli ühtse vaimsusega. Nende mõju on olnud Eestis tunda," ütleb Reet.
President Toomas-Hendrik Ilves tunnustas Reet Noorlaidi kümne aasta eest presidendi hariduspreemiaga.
