"Ma juba kordan ennast, sest iga mõne aja tagant mõtlen ma, et vau, kui palju ma olen viimase paari kuuga muutunud! Nüüd näen seda taas. Suvi, mis oli mulle emotsionaalselt raske, kandis endas sügavat kingitust, mida ma tegelikult ka teadsin, aga tol hetkel veel ei näinud," selgitas Adamson.

"Olen oma sisemises arengus teinud taas edasi kvanthüppe, nagu viimase kolme aasta jooksul juba pidevalt tavaks on saanud. Ja seekordse hüppe krooniks oli minu retk Santiago de Compostela rännuteel. See palvetee oli minu suur soov juba ammu, ma lihtsalt ei julgenud seda varem ette võtta. Olin nüüdki rännaku eel tõeliselt hirmul," jätkas ta.

"Kartsin tundmatust ja ebamugavust, mis ees ootab, kui lähen sügavamat suhet looma selle inimesega, kes mul suurema osa elust oli teadmatult tahaplaanile lükatud. Iseendaga!"