“Düüni” produtsent Mary Parent asus hankima romaani filmiõigusi, kui sattus Denis Villeneuve’i intervjuu peale, kus ta ütles, et ta unistus on Frank Herberti suurteos kinolinale tuua.

Oscar Isaac sai “Düünis” Atreidese koja juhi hertsog Leto rolliks valmistudes inspiratsiooni Toshiro Mifune filmidest. Toshiro mängis sageli Akira Kurosawa filmides võimukat ja tugevat tegelast.

Denis Villeneuve’i filmis aset leidvate sündmuste ajal oli romaanis “Düün” tegelaskuju Paul Atreides 15-16-aastane. Pauli filmis kehastav Timothée Chalamet oli võtete ajal 23-aastane, kuid Villeneuve’i sõnul ongi Paul vana hing. Timothée näeb kaamera ees teismeline välja, seega kõik sobis täiuslikult.

Josh Brolini “Düüni” tegelaskuju Gurney Halleck on lisaks Atreidese koja väejuhile ja meisterlikule mõõgavõitlejale ka poeet ja mängib väikest baliseti-nimelist keelpilli.

Stephen McKinley Henderson valmistus mentat Thufir Hawati rolliks, leides analüüsival tegelasel ühiseid jooni oma lemmiku kirjandustegelasega, Arthur Conan Doyle’i detektiivi Sherlock Holmesiga.

Stellan Skarsgård on “Düünis” kurjakuulutava parun Vladimir Harkonnenina peaaegu äratundmatu. Ta veetis võtete eel iga päev kuni kaheksa tundi kostüümis ja grimeeritult, et rolli sisse elada.

Fremeni juhti Stilgarit kehastav Javier Bardem kasutas tegelase juures beduiinidele ja tuareegidele omaseid elemente, kuna leidis romaanis araabia ja heebrea mõjutusi. Ta näitas sedasi põlvnevust ja kuulumist Arrakise planeedi kõrbesse.

Dr Liet Kynes on romaanis “Düün” meessoost. Denis Villeneuve ja stsenarist Jon Spaihts tegid tegelasest aga naise, keda palkasid kehastama ÜK näitleja Sharon Duncan-Brewsteri, et muuta lugu tänapäevasemaks ja naistele rohkem võimu anda. Nad olid kindlad, et autor Frank Herbert toetaks seda võtet.

Denis Villeneuve’i “Düünis” reverend Mohiamit kehastav näitleja Charlotte Rampling ütles 1976. aastal BBC raadiosaates “Desert Island Discs”, et võtaks üksikule saarele kaasa romaani “Düün”.

Näitleja, laulja ja modell Zendaya mängib “Düünis” fremen Chanit, salapärast kuju, kes ilmutab end Paul Atreidese unenägudes. Ta õppis hoolikalt loo keerukat sõnavara hääldama ja uuris ka iga tegelase taustalugu. Ta ei teinud seda vaid enda rolli jaoks, aga ka romaani tõsiste fännide huvides.

“Düünis” kasutatakse tihti transpordivahendina helikopterilaadset laeva, mis lendab nagu lind, kuid selle välimus sai kiilist inspiratsiooni.

“Düüni” visuaal- ja eriefektide tiimid said liivausside liikumiseks inspiratsiooni ookeanilainetest. Maa alla ehitati vibratsioonisüsteem, mis aitaks liivas vajalikku efekti luua.

Heliloojat Hans Zimmerit inspireeris “Düüni” ebamaine tegevuspaik. Ta otsustas tavapäraste muusikavahendite asemel ebamaiseid helisid tekitavad vahendid luua. Ta kasutas selle saavutamiseks puhkpille, improviseeritud kitarri- ja tšellomängu ning isegi inimese häält, et luua tundmatu helimaastik.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena