Justin andis heast uudisest teada oma Instagramis. "Te vaatate kõige hilisemat Eesti residenti," teatas Justin jõusaalis tehtud videos. "Nii et vabandust kõikide ees, te peate mind veel rohkem taluma."
Foto: Instagram
Kuidas saada Eesti residendiks? Tulumaksuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on füüsiline isik Eesti resident, kui on täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:
1) isiku elukoht on Eestis;
2) isik viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval;
3) isik on välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat.
Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii TuMSi §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.
Residentsuse määramise aluseks on kolm kriteeriumit, millest juba ühe tingimuse täitumisel loetakse isik residendiks Eestis. Eesti elanike puhul on residentsuse määramisel oluline elukoha muutumine, välismaalt ajutiselt saabujatele Eestis viibitud päevade arv.
Elukoha määramisel lähtume elukoha mõistest tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 14, mille kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama sätte alusel võib elukoht ühel ajal olla mitmes kohas ning elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.
Elukoht loetakse alaliseks, kui on selge, et elukoht on sisse seatud püsivaks kasutamiseks vastandina tingimustele, millest on näha, et isik kavatseb jääda nimetatud kohta vaid lühiajaliselt elama. Elukohaks loetakse nii elamut kui korterit, tuba jm sellist elukohta, mis on kas isiku enda omandis, üüritud või muul viisil isiku kasutuses alaliseks elamiseks (ka näiteks abikaasa korter või tööandja üüritav pind).
