Roomassaarel olid Arktika reisilt naasnud laeval vastas puhkpilliorkester ning suur hulk rahvast, kelle hulka kuulus ka Tiit Pruuli.
"Ekspeditsiooni toimumiseks oli töös neli eri versiooni ja kõik muutus kogu aeg. Viirusepiirangute tõttu olime halvas seisus mitmes mõttes. Tegime retki palju vähem kui soovisime ja saime kaasa võtta palju vähem inimesi, kui plaan oli. Vahetuvate liikmete osas oli logistika keerukas – kuhu sadamasse saab meeskonnaga liituv vahetusliige lennata, kuhu mitte. Valisime marsruudi Shetlandi saarestiku kaudu. Sealt Fääridele, seejärel Island, Ida-Gröönimaa, Teravmägedelt Põhja-Norrasse ja siis koju tagasi. Viimase hetkeni ei olnud teada, kas Taanile kuuluv Gröönimaa ja Norrale kuuluvad Teravmäed lasevad meid sisse. Piirangud olid ranged. Logistiliselt oli kogu ettevõtmine närvesööv, nii et kui Sillamäelt startisime, olin paras zombi. Olin organiseerimisega end üle tõmmanud. Varem ei olnud juhtunud, et palusin abikaasa Marisel teha enda eest ühe vahikorra.
Õnneks nelja kuu jooksul sai tekkida merel rutiin. See meeldib mulle kõige rohkem – harjud laevaga kokku, harjud merega kokku. Vastutus ei kao kunagi, sest olen ülemuretsev inimene, aga vähemasti tekib aeg ka iseendale."
