"13. oktoobril sai ta neljakuuseks," räägib Kristel õhinal. "Tavaliselt võetakse kutsikas perre kuu või paari vanuselt. Meil jäävad päris beebiaega meenutama üksnes fotod, paraku polnud mul enne Mulligalerii sellesügiseseid reise mu teise koju Champagne’i võimalik teda varem tuua." Kristel on juba aastaid olnud kirglik šampanjakultuuri edendaja – toonud Champagne'i piirkonnast Eestisse šampanjasid ja korraldanud eestlastele sellesse Kirde-Prantsusmaa veinipiirkonda elamusreise. "Poiss on vahva ja nii suured poisid alustavad juba ka koertekooliga. Pühapäeval on meie esimene. Harjutame teda praegu oma uue karja ja koduga Pärnus."

Bruno Pärnu kodu ukse ees.

Uue kodu võttis kutsa väga kiiresti omaks, järgmise nädala kavas on pealinna ja sealse kodu tutvustamine. Weimari linnukoerast on Krsitel unistanud pikalt. Suured, kaunid ja aktiivsed koerad on tema nõrkus.

"Ilma maja ja aiata ei olnud see seni võimalik. Nüüd on ja olen väga õnnelik! Hetkel tundub, et mina olen talle uue ema eest. Hoiab igal võimalusel lähedale ja näitab oma tohutut rõõmu igast kohtumisest, tulgu ma või kõrvaltoast. Hea personaaltreener on ta ka, sest joosta sellele tõukoerale juba meeldib," rõõmustab Kristel.

Praegu on Kristel Brunoga oma Pärnu kodus, aga ta tahab harjutada koerapoissi ka kõigi teiste pereliikmetega kenasti läbi saama – et oleks koos tore ja mõnus. Koeral on juba mitu ristiema, kellega kohtumised ootavad varsti ees.

Jaga
Kommentaarid