"Seal on igavene posu põhjuseid. Mulle tohutult meeldib analüüsida, juurelda ja vaadelda. See kandus eraellu üle, mida mulle tundus, et võiks jagada," põhjendab Kaio seda, miks ta otsustas ühtäkki oma lahkuminekust raamatu kirjutada. "Kui ma vaatan ümberringi lahkuminekuid, siis ma nägin, et inimesed mu kõrval on hästi jännis kõige sellega. Ma mõtlesin, et võib-olla saaksin ma olla kellelegi selle raamatuga abiks või teejuhiks. Ma loodan, et ajapikku saab selle raamatu puhul oluliseks n-ö eneseabiväärtus," lisab ta.

Seejärel uurib Anu Välba täpsemalt Heiditilt, mis siis sai ikkagi tema ja Priidu suhtele saatuslikuks. "Ma kujutan ette, et see on midagi sellist, mis juhtub paljudel paaridel saadakse kokku, lapsed ja siis tuleb olme ning käiakse tööl, elatakse oma elu. Ja siis mingisugusel hetkel elus peab toimuma murre, kus need paarid pöörduvad rohkem teineteise poole. See mudel, kus emme koob ja küpsetab ning issi vaatab vutti, mingisugusest hetkest enam ei tööta," märgib ta.

"Meile sattus eluteele ka seitsmeaastane väga raske periood, kus juhtusid meist väljaspoolt tulenevad asjaolud kahe hea sõbra hukkumine, mitmete lähikondsete haigused, minu ema dementsus. Me olime sel perioodil nagu kaks tanki, kes tulevad elust läbi. Kahjuks need katsumused meid ei liitnud, vaid pigem lahutasid," nendib Kaio.