"Reeturi" produtsent Jaan Laugamõts: teist sellist kvaliteetsarja Eestis ei ole
Teekond on olulisem kui sihtpunkt
Jaan Laugamõts naudib produtsenditöö juures enim protsessi ning seda, kuidas läbi hea ettevalmistuse saab meeskonna ühes rütmis tööle panna. “See on nagu mootori käima panemine. Üksi ei tee midagi selles töös ära ja tuleb usaldada meeskonnaliikmeid. Produtsendi naudinguhetk on see, kui ettevalmistus tööle hakkab ja tekib tunne, et kui ma viieks minutiks kõrvale astun, siis ei jää midagi seisma ja suund on käes.” Jaani sõnul soovivad inimesed tihti kuulda, kui oluline on lõpplahendus ja valmis film või sari, aga tema jaoks on olulisem protsess. “Mind sütitab see ettevalmistus, alguse teadmatus ja meeskonna kokkupanek. Kui see mootor lõpuks tööle hakkab, siis on minu töö hästi tehtud,” kirjeldab Jaan kirge produtsenditöö vastu. Samuti on tema jaoks põnev töö iseloom ning see, et paralleelselt on töös mitmed projektid: “Seisvat vett see eriala ei salli.”
Produtsent hoiab masinavärgi töös
Suur osa produtsenditööst on ära tehtud juba ammu enne võtete algust, kuid olenemata sellest, kui hea on ettevalmistus, tekib võtteperioodil ootamatuid olukordi. Jaani positiivsus hoiab meeskonna ärevatel hetkedel õigel teel. “Mul on selline suhtumine, et igast olukorrast on mingisugune väljapääs. Täiesti teadlikult lähen igale võttepäevale selle suhtumisega, et kui mina olen kindel, et ma leian lahenduse ükskõik millisele olukorrale, siis tunneb seda ka minu meeskond. Produtsendi eesmärk on olla valmis kustutama tulekahjusid, et ükski tund ei jääks kasutamata ja masinavärk ei jääks seisma,” sõnab ta. Jaani sõnul on võtteplatsil valitsev rahulik ja lõõgastunud õhkkond projekti õnnestumiseks äärmiselt oluline. “Kui mina oleksin tige, karjuksin ja käiksin kurja näoga ring, siis oleks see nagu katk, mis nakataks ülejäänud meeskonda. Jube nõme oleks seda tööd teha, kui koguaeg oleks meeletu stress ja surm silme ees,” toonitab ta hea õhkkona olulisust.
Maailmatasemel meeskond
Laugamõtsa sõnul on mistahes produktsiooni puhul kõige olulisem hea ettevalmistus ning kokkuhoidva meeskonna valimine. Kui varem tehti kodumaiseid sarju paarikümneliikmeliste meeskondadega, siis täna meenutab ka sarjade võteperiood juba üha enam filmivõtteid ning “Reeturis” andis oma panuse üle saja inimese. Lisaks tippnäitlejatele nagu Tambet Tuisk, Eva Koldits, Mart Nurk, Tiina Tauraite, Ott Aardam, Erki Laur jpt, kaasati võttegruppi ka noori filmitegijaid. “Umbes veerand kogu tiimist tulid otse koolipingist. Meil on juba kombeks proovida meeskonda kaasata noori ja siiamaani me pole pidanud kordagi pettuma,” sõnab Jaan. Noortel on topeltkogus entusiasmi ja tahet ennast teostada ning Jaani sõnul on nad väga hästi ette valmistunud: “Enam ei saa öelda, et vanad tegijad teavad, kuidas asi käib ja noored jooksevad platsil ringi nagu lambad. Loomulikult töötab platsil hierarhia ja tegemist ei ole demokraatiaga. Asjad käivad režissööri järgi ja tema aitab energia õigesse kohta kanaldada.”
Sarnaselt “Reetruri” esimese hooaja eestvedajatele Martin Algusele ja Ergo Kullale on ka Laugamõts ning sarja režisöör Ove Musting lahutamatu tiim, kes on koostööd teinud juba üle kahekümne aasta. Mõlemad mehed on lõpetanud režiieriala ning aastate jooksul on tehtud nii telesaateid, filme, reklaame, muusika- kui ka korporatiivideosid. “Oleme koos pea kõike teinud. Iga järgmist projekti võtame nagu väljakutset või võimalust. Meil on juba ühine vereringe ja teame, mida üks või teine arvab,” räägib Jaan produktiivsest koostööst Mustinguga.
Perfektsuse poole püüeldes peab teadma, millal lõpetada
“Reeturi” viimased osad on hetkel veel monteerimislaual ning karjäääri jooksul ka palju montaažitööd teinud Jaani sõnul tegi ta endale algusest peale selgeks, et selle sarja montaaži ta ei tee. Küll aga ei tähenda see täielikult protsessist eemale hoidmist. “Kahte asja nii suure projekti puhul ei ole lihtsalt mõstlik ja tervislik teha. Vaatame iga paari päeva tagant režissööriga versioone üle, anname tagasisidet ning arutame, mida võiks muuta. Mulle meeldib ütlus, et tark mees teab, millal lõpetada,” täpsustab ta. Jaani sõnul ei teki montaažis kunagi tunnet, et on jõutud punkti, kust enam paremaks minna ei saa ning tuleb ära tabada hetk, kust joon alla tõmmata: “Montaažis peab mingil hetkel sisetunde pealt tulema tunne, et projekt on valmis. Lisaks määrab ja dikteerib protsessi ka ajagraafik ja eelarve.” Telesarja rodutsenditöö aga lõppeb täielikult alles siis, kui sari on eetris.
Filmilik kvaliteetsari
“Reeturi” teine hooaeg esilinastus möödnud nädalal ning esimesed osad jõuavad sel reedel Elisa Huubi ja laiema publiku ette. Esialgne tagasiside on sarjale olnud positiivne ning Jaani sõnul just seetõttu, et kaasatud on tipptasemel näitlejad ja meeskond. “Puhas õnn ja rõõm on töötada sellise meeskonna ja selliste näitlejatega. Nende töömeetodid, suhtumine ja professionaalsus on maailmatasemel ja see kõik paistab lõpuks ka pildist välja,” jagab ta asjaosalistele kiitusi. Eestis on mitme hooajaga kvaliteetsarju tänaseks tehtud küllaltki vähe ja produtsent ennustab, et sari saab veel ühe hooaja ”Reeturi” fännid tahavad kindlasti näha, mis saab edasi ning lugu ei saa ka teise hooajaga otsa,“ annab ta lootust, et Alfred Vindi hämarad sepitsused jätkuvad ka kolmandas hooajas.
„Reeturi“ teise hooaja esimesed osad jõuavad Elisa Huubi 22.oktoobril. Sarja saab vaadata 4K formaadis, mis on Eesti sarjade puhul ainulaadne. Peaosatäitjana näeme taas Tambet Tuisku ning lisaks temale astuvad teises hooajas üles näitlejad Erki Laur, Ott Aardam, Tiina Tauraite, Eva Koldits, Mart Nurk, Margus Jaanovits ja Maarja Jakobson. Spioonipõneviku stsenarist on Raoul Suvi, režissöör Ove Musting, idee autor ja stsenaariumi konsultant Andres Anvelt ning produtsent Jaan Laugamõts. “Reeturi” teist hooaega toodab produktsioonifirma Downtown Pictures.
