Ajaloolise pärandi taastamine kütkestab mõnda peret niipalju, et nad on mõisast teinud oma kodu. Kui sajand tagasi oli Eestis üle 1200 töökorras mõisa, siis tänapäeval on enam-vähem säilinud ligikaudu 400 mõisa peahoonet, millest umbes pool on eraomandis.

Eestis on hinnanguliselt mõnikümmend inimest, kes võivad mõisa nimetada oma koduks. Nad on uue aja mõisahärrad ja -prouad, kes meie rahva võimsat arhitektuuripärandit ka 21. sajandil edasi viivad. Kes on need inimesed, kes jaksavad tänapäeval sellist arhitektuurset luksust üleval pidada?

Tänases saates kohtub Roald nendest kahe perega. Järvamaal Ervita mõisas tutvub Roald mõisahärra Jarkko Arhilahti ja tema perega. Perepea Jarkko kolis Soomest Eestisse ligi kakskümmend aastat tagasi, ostis mõisa ja hakkas seda taastama. „Käisime 350 mõisa läbi, enne kui otsustasime,“ ütleb Jarkko, kes valis Ervita mõisa oma perele koduks just asukoha pärast.

21. sajandi mõisnikud tegutsevad ka Raikkülas. Seal pesitsev noorpaar soetas mõisakompleksi, mis oli pool sajandit seisnud täiesti tühjana ja suuresti lagunenud. Raikküla mõisaperenaine Karmel Jõesoo ja peremees Ivo Lambing otsustasid aga just sellele mõisale eluvaimu sisse puhuda.