Aare põrm sängitati mulda täna pärastlõunal Metsakalmistule, kus puhkab suur hulk riigi-ja kultuuritegelasi.

Tänavu 6. oktoobril meie seast lahkunud Aare sai tuntuks kui üks fosforiidisõja algataja aastal 1987, mil ta ETV ajakirjaniku ja keskkonnateemasid kajastava saate "Panda" saatejuhina kutsus ellu üldrahvaliku võitluse Virumaale fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Rahvaalgatusest kasvas välja ühing Eesti Roheline Liikumine, kus Juhan Aare oli ka esimene juhatuse esimees.

Aastatel 1969–1991 töötas Juhan Aare kutselise ajakirjanikuna erinevate ajalehtede toimetustes, raadios ja televisioonis, sh ajalehes Säde, Eesti Raadios, Noorte Hääles ja ETVs.

Ajakirjandusliku tegevuse kõrgpunktiks oli kahtlemata töö Eesti Televisioonis kommentaatori ja saatejuhina aastatel 1977–1991. Juhan Aare oli Eesti ajakirjanike liidu ja rahvusvahelise ajakirjanike liidu liige.

Eesti taasiseseisvumise perioodil pühendus Juhan Aare poliitikale, olles novembrist 1988 kuni märtsini 1990 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik; 1989–1991 – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja Ülemnõukogu liige. Aastatel 1991–1992 töötas ta Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe Arnold Rüütli nõunikuna ja aastatel 1992–1999 oli valitud riigikogusse, olles väliskomisjoni liige ja Eesti-Vene parlamendigrupi esimees. 2002–2005 oli Juhan Aare Lääne-Virumaal Vihula vallavolikogu esimees.

Juhan Aare armastus kirjanduse ja filmimaailma vastu avaldus juba nooruses ning aastast 1999 pühendus ta dokumentaalsete kultuurfilmide loomisele nagu näiteks "Eestlased Kremlis", Tartu Rahulepingust ja MRP salaprotokollidest rääkiv "Põlevad piirid", "Fosforiidilõks" jpm.

Mitmekülgse inimesena oli Juhan Aare ka paljude raamatute autor, Eesti noortemeister ratsutamise takistussõidus (1961) ja Eesti ühe esimese rokkansambli Pop-Omega trummar (1964–1967). Aastatel 1993–1998 oli Aare Eesti ratsaspordi liidu president ja Eesti olümpiakomitee liige. Tema mitmete preemiate ja auhindade kõrval olid olulisemateks avalikeks ja riiklikeks tunnustusteks valimine 1999. aastal Lääne-Virumaal toimunud rahvahääletusel „50 Viru vägeva“ hulka, kelle tegevus 20. sajandil kõige enam mõjutas Virumaa nägu ning 2006. aastal presidendi poolt annetatud Riigivapi IV klassi teenetemärk.

Juhan Aaret jäävad mälestama abikaasa Anu, pojad Georg-Richard ja Mark-Gregor, tütar Grete ning paljud lähedased, sõbrad ja kolleegid.