Eesti parim dokumentaalfilm on vaadatav kodumaiste voogedastuskanalite videolaenutuses
"Otsustasime liikuda paralleelselt kinoleviga videolaenutusse, sest kinode külastatavus on taas meeletus languses ning film ei ole nii lihtsalt kõigile kättesaadav. Vastuvõtt kinolevis on olnud väga soe ning saime kinnitust, et film ei jäta kedagi külmaks ning tekitab diskussiooni väga vajalikul teemal nagu seda on probleemsed noored ning perekonnaliikme sõltuvus ja sellega toimetulek. Loodame, et see diskussioon jätkub paralleelselt mõlemas keskkonnas," ütleb filmi produtsent Liis Nimik.
Rahvusvaheliselt ja kodumaiste žüriide poolt pärjatud Carlos E. Lesmese dokumentaalfilm "Üht kaotust igavesti kandsin" räägib loo eesti perekonnast, kelle elu on sõltlasest pereliikme tõttu pea peale pööratud. Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe ja ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Viimane kõne tuli kuue kuu eest ning selle teadaolev asukoht oli Bogotá, Kolumbia. Meeleheitel Hille palub Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast. Päevade kaupa megalinna tänavatel, kus Lauri tundub alati käeulatuses olevat, õpib Eeva oma venna maailma tundma. Aga kui ring hakkab koomale tõmbuma, kardab Eeva, kelle ta võib eest leida. Lootuse ja paanika segunedes võtab Eeva teekond ootamatu pöörde, mis muudab selle pingelise otsinguloo unustamatuks perekonna looks, mis puudutab meid kõiki.
Filmi režissöör on kümme aastat Eestis elanud Kolumbia päritolu Carlos E. Lesmes. Filmi stsenaristid on Carlos E. Lesmes ja Liis Nimik, operaatorid Aivo Rannik, Giulia Ducci, Davood Mousavi ja Carlos E. Lesmes, montaažirežissöör Hendrik Mägar, helilooja Ann Reimann, helirežissöör Gabriel Solis ja produtsent Liis Nimik, tootjafirma Alasti Kino. Film on valminud Eesti, Kolumbia ja Rootsi koostöös.
