PÖFFi soovitus: Adam Driveri rokkooper "Annette" äratab kuivanud pisarakanalid
(2)
Leos Carax ("Holy Motors", "Bad Blood") on Prantsusmaa ekstravagantne ja ekstsentriline lavastaja, kes on alati soovinud olla muusik. Kui USA bändi Sparks vennad Ron ja Russell Mael mehe juurde enda kirjutatud stsenaariumiga "Annette" ilumusid, oli filmitegija koheselt nõus. Star Warsi viimase triloogia superstaar Adam Driver on töökas multitalent, keda tänavu on näha saanud Ridley Scotti filmides "Viimane Duell" ja "Gucci tragöödia" ning rokkmuusikalis "Annette".
Carax esimene ingliskeelne kinofilm kindlasti ei rahulda peavoolus päevitavaid filmisõpru, kuid neile näljastele, kes otsivad üllatusi, spektaaklit, visuaalset silmakommi, puhast teatrikooli näitlemist, mõjub melodraama "Annette" kindlasti värskendava imena keset globaalset pandeemiat. Lavastuslikult nagu teleetendus kusagil väikeses ruumis, täis tossu ja üleliigseid emotsionaalseid kehaliigutusi, mis pärit justkui 80-ndate poppmuusika taustatantsijatelt. Ükski tunne ei jää vehkimata ning mure laulmata. See veider tunnete ja segaduse sensatsioon kestab umbesl pool tundi – pära seda oleme sõiduvees ja maha astuda pole enam võimalik.
Ambitsioonikas narratiiv võistleb ainult tempoka muusika ja keeruliste lauludega. Toksilise iseloomuga koomik ja armastatud puhtahingeline ooperilaulja abielluvad. Nende kontrast on eluline ja lavaline, kus üks tapab publikut etteastega, teine sureb publiku jaoks neid päästes. Sünnib tütar Annette, kellel on peidetud anne. Mitmekihiline lugu uurib suhte vastupidavust avaliku surve all, lapse kasvatamise hinda karjääridele ning esineja autentsuse ohverdamist publikuga suhtlemisel.
Sarmika pikajuukselise Driveri kõrval võtavad koha sisse Simon Helberg ja Marion Cotillard. Koreograafia, lavadisain ning marionettnuku kasutamine põimuvad kokku loo sügava teemaga, mida ilma sisu ja üllatusi rikkumata mainida ei saa. Emotsioonid on laes. Lugu on täis üllatusi, seksi, mõrvu ja eriti stiilseid ühevõttelisi stseene. Suur finaal on võimas, kus pidasin võitlust endaga, et ärakuivanud pisarakanalid tööle ei hakkaks.
