ÜENSO orkester on lisaks sadadele galakontsertidele teinud koostööd maailma nimekate artistidega, teiste hulgas Manhattan Transferi, Karen Souza, Jari Sillanpää, Tapani Kansaga, nimekate dirigentidega, nagu Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Kristjan Järvi, osalenud paljudes teleprojektides, esinenud mitmetel nimekatel festivalidel, nt Birgitta Festival, Saaremaa Ooperipäevad, Pärnu Muusikafestival ning suursugustel telegaladel Eesti Muusikaauhinnad 2015, Eesti Ettevõtjate Gala, vabariigi aastapäeva presidendi kontserdil, Jaapani keisri kontserdil. Orkester on läbi aastate teinud väga erižanrilist muusikat väga erineva muusikamaitsega inimestele, nt Metsatöll või Tanel Padar & The Sun või Karen Souza ja jazz, punklaulupidu, räppmuusika, folkmuusika või klassikaline muusika Neeme Järviga ja ooperite esitamine – raske on leida žanrit ja muusikastiili, mida ÜENSO poleks teinud.

Maarja-Liis Ilusa sõnul on olnud kõik tema esinemised ÜENSO-ga meeldejäävad ja erilised: „Esimesena meenub üks kontsert vanas depoos, mis oli muudetud vaid üheks õhtuks maagiliseks peopaigaks. Eredaim mälestus on ka filmimuusikagala kinos Kosmos, kus elava esituse saatel näidati suurel kinolinal ka filme, kust muusika pärines. ÜENSO pere on hea energiaga ja nad suudavad ka poplood eriliselt ja võimsalt kõlama panna. Ja suur roll on loomulikult dirigent Jüri-Ruut Kanguril, kes alati rõõmsameelse, ent nõudlikuna orkestrit ja soliste juhatab.“ Maarja hindab väga, et ÜENSO on võtnud oma kavasse poplugusid ja pakkunud nii lauljatele kui kuulajatele armastatud lugudest uusi ja huvitavaid seadeid.

Vanameister Ivo Linna on ka palju ÜENSO-ga koostööd teinud. Ta mainib värvika ja meeldejäävana kontserti Tallinna Vanalinna Päevadel Raekoja platsil, kus laulis Olav Ehala lugu „Pagar ja korstnapühkija“: „See jääb igaveseks meelde selle keeruka loo puhul, kuna see läks pisut sassi, ja õnneks ei jäänud lugu seisma, sest dirigent Jüri-Ruut Kangur oli nagu raudnael ja juhatas edasi ja laulis kaasa, et ma saaksin uuesti viisijupi kätte ja siis sai jälle järje peale. Elasin seda ise üle, et seal eksimus sisse tuli.“ ÜENSO fenomen on Linna arust puhas ja indu täis mäng: „Hiljutisel kontserdil Mustamäel taasiseseisvumise päeva eel, kui ilm oli külm ja vihmane, rahvas seisis vihma käes, mängis orkester hoolimata ilmast briljantselt. Keelpillimängijad võiks ju hakata virisema, et väga ebamugav ja nii, aga ei hakatud, ja seal lööb välja see noorte pillimängu lust, entusiasm ja innukus. Ja on fenomenaalne, kui puhtalt, veatult ja hästi ja orkester kõlas sellise suure orkestri kõlaga. See pole orkestrile n-ö rutiinne päevatöö ja suhtumine on teine.“

Gerli Padar

Gerli Padari jaoks on olnud ÜENSO-ga kõige meeldejäävam James Bondi filmimuusika kontsert: „See oli lihtsalt nii grandioosne, kõik tundus nagu maailmaklass, see oli igas mõttes suur väljakutse. Ka heli mõttes Saku Suurhallis, et saalis oleks sellega hästi ja solistil laval ka. Seal on tavaliselt keeruline head helipilti saada, aga see kõik oli nii profilt tehtud ja kõik nii laval kui saalis oli täiega äge. Samas ise õmmeldi kostüümid, Hanna-Liinal ema õmbles.“ Padari sõnutsi on ÜENSO fenomen kuidagi selline teistsugune entusiasm: „Juba proovisaali tulles tunnen, et on selline nakatav energia. Kuigi on tegemist n-ö projektkoosseisuga, siis see üheskoos tegemine ja ühe ja sama eesmärgi nimel, milleks on hea kontsert, see alati toimib. Kui ka viimane läbimäng võib olla nii, et kas nüüd ikka kõik tuleb kenasti välja, aga kuna olen ÜENSO-ga nii palju koostööd teinud, siis kuklas on ikkagi selline turvatunne, et eelmine kord tuli ka, et küllap tuleb seekord ka. Ja kõik võtavad ennast kokku ja kogu see meeskond, kogu korraldus ja kõik see kuidagi motiveerib ja iga kord on olnud väga suur väljakutse. Ma ei mäleta, et ma oleks üldse ÜENSO-ga teinud täitsa tavalist kontserti tavalisel laval.“ Gerli jaoks on õuelavade kontserdid kihvtid, aga seal peab orkester mahtuma lavale ära ja kõikidel peab olema mugav ja heli hea ja mingeid allahindlusi selles osas ei tehta: „Iga kord on viimase hetkeni, selle esimese noodini ikka selline pinge, aga kontsert on lõpuks hiilgav, nt viimasel Gunnar Grapsi galal Sakus, kus rahvas oli vaimustunud, et midagi nii lahedat pole pikka aega kuulnud. Minu jaoks on lisaboonus ka need lavapartnerid, kellega olen solistina koos laval on olnud, nt Vaiko Eplikuga polnud ma kunagi varem laval koos olnud, kui nüüd Sakus Grapsi galal. Ja ÜENSO on mulle selles mõttes loonud sellise lisaväärtuse ja pakkunud uusi võimalusi ka erinevate artistidega koos lava jagada.“

Vaata videot SIIT.

HANNA-LIINA VÕSA

Solistidest kõige rohkem ÜENSO-ga koostööd teinud Hanna-Liina Võsa, nagu Gerli Padarigi, jaoks on värvikaim, kõige suursugusem ja vägevam elamus James Bondi galakontsert Saku Suurhallis: „See oli esimest korda nii suure kella küljes ja need Bondi filmide lood, millest igaüks on n-ö maailma kõige suurem lugu. Ja siis oli terve kontserdi jagu neid suuri lugusid ja igal solistil oli oma roll – see meile väga meeldis ja sobis. Lisaks ka selline kostüümidraama ja koreograafia, mis meie ümber toimus, kõik oli nii äge. Ma komistasin küll tantsija Martin Parmasele otsa ja see jäi eluks ajaks sinna video peale (kontserdi salvestus oli pärast eetris TV3-s).“ Võsa meenutab veel laheda elamusena „Kolme graatsia“ kontserti Põltsamaal (koos Nele-Liis Vaiksoo ja Liisi Koiksoniga): „See oli esimene selline vabaõhugala, teistsugune ja inimesi oli vaatamas hästi palju.

Vaata videot SIIT.

Üldse suuri lugusid on saanud ÜENSO-ga nii palju laulda, mida muidu võib-olla kunagi ette ei tuleks.“ Ta mainib ereda mälestusena veel „Viimse reliikvia“ lavastust Pirita kloostris Birgitta Festivalil, kus sai valgel hobusel sõita, kui ÜENSO mängis vahemängu, ja Bondi filmimuusika kontserti Soomes, kus oli eriline ja temaatiline see, et esinemiskoht nägi välja nagu James Bondi kasiino. Orkestri fenomenina hindab Hanna-Liina Võsa kahte inimest, dirigent Jüri-Ruut Kangurit ja produtsent Tõnno Piiglit: „Nad on alati valmis tegema, isegi kui täpselt ei tea, kas kõik komponendid on olemas, aga on selline tunne, et jah, teeme ja küll saame, et on entusiasm ja tulemus on alati nauditav ja nende kahe peale saab alati kindel olla! Kõik on ikkagi ÜENSO-ga alati selline pidulik, suursugune ja äge, et isegi kui solistid vahepeal ära kaovad, siis nemad panevad lõpuni välja! Ja kui ka Tõnnol ja Jüril võib olla tohutu stress ja veel rida probleeme lahendada, siis see kunagi ei kandu esinejateni ja proovidesse, seal on kõik ikka selline rõõmus ja tore. Olen juubelikontserdil hinges ÜENSO-ga.“

ÜENSO sümfooniaorkestri juubelikontsert pealkirjaga „Piiranguteta kontsert“ toimub 20. novembril algusega kell 19.26 Estonia kontserdisaalis ja see on kunstiliseks vastukaaluks kogu maailma haaranud piirangutele. Meie kontserdil tõesti pole piire: kava on seinast seina ja siin saab publik kogeda, mida üks klassikaline kooslus üldse teha suudab ja kui laiasid võimalusi see pakub. Kontserdil avardavad piire ja publiku maailma koos ÜENSO-ga Elina Nechayeva, German Gholami, Madis Arro, NOËP, Kristjan Kasearu, Alvar Tiisler, kammerkoor Studium Vocale. Dirigeerib Jüri-Ruut Kangur ja osa lugusid külalisena ka Kristjan Järvi. Siit saab tõelise elamuse, kui klassikalised lood kõlavad roki ja rokilood klassikalises võtmes, lisaks on kavas humoorikad numbrid ja Gunnar Grapsi laulud sümfoonilises kuues jm.

Piletid müügil Piletitaskus.