"Asi läks päris käest esimese koroonalaine ajal. Isolatsioon mõjus mulle rängalt," tunnistab ta ausalt. "Alguses jõin õhtuti pokaali veini, hiljem pudel tühjenes märkamatult ja sai avatud ka teine. Mõnel õhtul jõin väikese viskipudeli tühjaks ja seda kõike üksinda, kodus, pere kõrvalt. Minu elukaaslane ei joo ega suitseta."

Oma rolli on mänginud kindlasti ka Marilyni lapsepõlv. "Kasvasin 1990ndatel, see oli ajastu teema – kõik jõid. Kõik jõulupeod, sünnipäevad möödusid nii, et viin oli laual. Tagantjärele mõtlen, kuidas see võimalik oli. Miks see oli norm?" küsib ta nüüd. "Olengi üles kasvanud teadmisega, et kui sa ei joo, on sul midagi viga."