Gunnar Graps on tuntud kõva trummarina, kuid Jani sõnul eelistas isa laulmist. "See trummivärk, see oli tema motoorikas sees. Ta pidi end välja elama, ta pidi rabelema. See oli hästi oluline talle," rääkis Jan.

Rääkides enda lemmik muusikat isa repertuaarist, ütles Jan, et raskeroki asemel meeldis talle bluusi-tüüpi lood, paljud isegi sellised, mis valmisid enne tema sündi.

Graps oli üks nendest muusikutest, kelle täht pärast Eesti vabariigi taasiseseisvumist kustuma hakkas. Jan tunnistas, et kuna tema isa oli mitukümmend aastat kätel kantud mees, siis iseseisvumisega pidi ta hakkama end ise manageerima ja kontserte korraldama. Ja see andis tema karjäärile põntsu.

"See oligi perioodi, mida mina kutsun Odüsseuse otsirännakuteks ühe tema loo järgi. Siis ta proovis uusi asju teha, oma uut kohta leida. Ta tegi raadiotöid, pubitöid. Erinevaid asju. See oli kõige heitlikum periood tema elus enne "Rajalt maas" plaati. Siis ta leidis selguse."

Seega ei olnud see periood Jani sõnul üldsegi nii hull kui arvati, kuid oli ka raskeid perioode. "Oli süngeid hetki ja veidi mornimaid momente, aga ma arvan, et ülitundlikkus oli see, mis talle saatuslikuks said. Ta võttis väga hinge asju ja kui tunnustus kadus tagant ära, siis süda sai nii palju koormust peale, et süda ei pidanud vastu enam." Jan kinnitas, et tema teada suri isa infarkti.

Meeletu populaarsusega Gunnar Graps ei jõudnud aga alati isa rolli täita. Jan tunnistas, et ta ei ole oma isaga kunagi koos elanud, kokkusaamised toimusid tähtpäevadel või esinemiste ajal. "Siis oli meeleolu ülev ja argipäeva isa mul ei ole olnud."

Pühapäeva isana oli Gunnar Graps aga selline, kellega koos laupäevaõhtud kiiresti pühapäevaks muutusid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid