1990ndatel nappis Grapsil tööalaseid väljakutseid ja seega ka raha. Tasapisi kasvas ka alkoholi tarbimine. Graps tundis end kasutult. Tähelepanuvajaduse rahuldamiseks ronis Graps pidevalt meediasse, andes rohkelt intervjuusid tühistel teemadel.

Jaanus Nõgisto sõnas, et põlvkonnad vahetuvad, aga Graps jäi ikka kinni sellese, et olla tegija heavy metali maastikul. Nõgisto sõnutsi muutus Graps selles rollis juba ebausutavaks. Ta ütles, et keskealine mees ei saa enam olla atraktiivne teismelistele.

"Graps oli veendunud, et suudab seda teha, aga mingil hetkel muutub see juba visuaalselt naeruväärseks, kui 40-50aastane esitab laulutekste, mis peaks naha kuumaks kütma 16-aastasel tüdrukul," rääkis Nõgisto ja viitas, et osalt on see ka perversne.

Jaak Ahelik nentis, et Graps tundis kogu aeg vajadust midagi teha - mitte kodus, aga just laval.

Viimastel eluaastatel oli Grapsi kõrval Ülle-nimeline naine. Ahelik meenutas, et kogu see periood oli viimane allaandmise etapp. "Grapsi liigsed alkoholiprobleemid tekkisid sel ajal. Viimased korrad, kui kohtusime, tal see lapik oli kogu aeg taskus. Ilma selleta ei osanud olla," tõdes ta ja lisas, et eks alkohol osaliselt saatuslikuks saigi.

17. mail 2004 suri Graps 52-aastasena oma kodus Tallinnas Mooni tänaval südamerabanduse tagajärjel.