„Mõtlesin esitlusele jalutades komberuumist. Kuidas üldse tekkis komme esitleda raamatut. Nõukogude ajal sellist kommet ei olnud. Ka kadunud Pätsi ajal ei olnud sellist kommet. Kõige lähem esitlusele oligi ehk nõukogude ajal see kui autor sai kirjastusest kätte oma eksemplarid ja kassast honorari. Ta läks ja ostis kasti viina ja kõigile sõpradele prae. Praegune esitlus on sealt välja kasvanud. Viinakastidest on saanud viinamarjad ja praadidest on saanud juustutükid ja nii me siia oleme jõudnud, “ lausus Andrus Kivirähk.

Huumorikogumik „Tants pika tüdrukuga“ pakubki lõbusaid lugusid särtsakatest tegelastest ning nähtustest, mis kiire elu käigus on ununenud, kaotsi läinud ning tundmatuseni muutunud. Need on Juure lood eilsest komberuumist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid