Kui Jüri Pootsmann oli väike poiss, siis tal polnud esinemiseks väga palju julgust. Pootsmann õppis muusikakoolis viiulimängu ja see ei jäänud kahe silma vahele ka tema perekonnal. "Just sellisel pealtnäha tavalisel jõuluõhtul ma võtsin viiuli välja, hirm oli nahas, ja läksin värisedes kuuse ette. Perekond ootas, ka mina ootasin, millal esinemisnärv lahtub. Kui kümme sekundit olin võbeledes oodanud, otsustasin teise tuppa joosta, ukse kinni panna ja isoleeritult esineda. Mängisin oma "Sepapoisid" kiirelt ära, uks kinni, pere teisel pool ust, ja sain oma pakid siiski kätte. See jäi ka minu seni viimaseks korraks, kui olin lavalt hirmu tõttu ära jooksnud," jagas Jüri.