"Need jõulud on minu jaoks väga erilised olnud. Pole küll enam uudis, kuid vanaisa staatus on mind tabanud ja pean tunnistama, et see on üks väga vahva kogemus. Õigupoolest see alles algab, kuid juba esimesed emotsioonid on kirjeldamatud," kirjeldas Kiivikas.
"Soovin esimese hooga tütrele Amanile ja tema mehele Siimule armastust ning kannatust pojakese kasvatamisel! Loomulikult suured õnnesoovid kõigile uutele sugulastele ja muidugi ilusaid Pühi Teile kõikidele!" jagas kulturist ja treener õnnesoove.
Kui juba lapse soo Ott Kiivikas avaldas, siis ta võis õnnesoovidele järgnenud luuleridades avaldada ka lapselapse nime. Kiivika kirjutatud luuletuse esimene salm kõlab nii:
"Aastast - aastasse on jõule peetud,
päevi raskeid õhtusse on veetud.
Kõike juba nähtud – kuuldud,
miskit uut ei ole loota.
Kuid siis äkki nagu ikka,
ime sünnib meie sekka,
Mis sel imel panna nimeks?
Paneme Juku, paneme Juhan?
Ei! Olgu see mees – best ever,
Johan – Even saagu nimeks!"
